pärale. ..Nii ülenevad kui ka alanevad juhteteed läbivad piklikaju.. Ajusild – üks osa tagaajust; ühendus ka ajukesega. Sillas paiknevad viienda kuni kaheksanda peaajunärvi tuumad. 5. kolmiknärv (kõige suurem ja olulisem tundlikkuse juhtija näopiirkonnas, kolme haruga, millest 1. otsmikupiirkonnas, 2. kulmukaarest allapoole, 3. kaelapiirkonda tundlikkust. Hammastelt, limaskestalt, keele eesmiselt 2/3-lt ja nina limaskestalt puutetundlikkust, huultelt, laugudelt ja silmakestadelt); 6. eemaldajanärv (innerveerib silmamuna välist sirglihast – pöörab silmamuna küljele ja välja – funktsioon oluline silma kohanemisel kaugelevaatamisel); 7. nöonärv (innerveerib näo lihaseid, innerveerib pisara- ja süljenäärmeid); 8. esiku- ja teonärv (esikunärv saadab tundlikkust sisekõrvast e esikust peaajju; teonärv edastab kuulmisega seotud ärritusi) Silda läbivad samuti ülenevad ja alanevad juhteteed, mis seostavad pea- ja seljaaju. Ainult osa
toonust. d) Paiknevad mitmete kaitserefleksidekeskused köhakeskus, aevastamiskeskus, oksekeskus. Kahjustused võivad tekkida ajuturse korral Sild on üks pool tagaajust, teine pool on ajuke. Sillas paiknevad 5-8nda peaaju närviaju tuumad. 5 kolmiknärv kõige suurem ja olulisem tundlikkuse juhtija näopiirkonnas, 3 haru. Toob suu limaskestalt, hammastelt, keele esimeselt 2/3ndilult, nina puutetundlikust. Huultelt, laugudelt, silmakestadelt, 6 eemaldaja närv silmamuna väline sirglihas. 7 näonärv 8 esiku ja teonärv saadab tundlikkust esikõrvast esikust peaajju 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid. Keskaju altpoolt piirneb sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Keskaju läbivad suurem osa nii ülenevaid kui alanevaid juhteteed, keskajus paiknevad osade peaaju närvide tuumad, need on teise kuni neljanda: 2 nägemisnärv (nägemishäired võivad lähtuda nägemisnärvi häiretest) 3
näonärv. Selle närvi paralüüsi korral ei saa laugusid sulgeda ja silmapilu jääb avatuks. Ülemisel laul asub ülalautõstur - kui tekib selle lihase halvatus, siis ülalaug langeb alla. Laugude lihaskoe all asub kõhr, mis kujutab endast sidekoelist plaati ja ta annab laule kuju. Kõhres asuvad Meibomi näärmed, mille juhad avanevad lau serval. Nende näärmete sekreet on rasune. Laugusid katab seestpoolt sidekoeline kest ehk konjuktiiv (conjuctiva), mis kulgeb laugudelt edasi silmamunale. Konjuktiiv on õhuke, õrn, sile, läikiv, veresoonterohke ja väga tundlik. Laugude verevarustus tuleb silma- ja näoarterist. Venoosne äravool toimub näoveeni kaudu koljuõõne korgasurkesse e. -siinusesse. Lau servadele kinnituvad ripsmed. Ülemisel laul on keskmiselt 100 - 150 ripset, mis paiknevad kolmes reas. Alumisel laul on ~ 70 ripset kahes reas. Laugudel on aktiivne ja passivne kaitsefunktsioon
erineval ajal võetud materjalist (kolonisatsiooni ja/või juhuleiu välistamiseks). • Verest, koebiopsiast ja punktaatidest loetakse diagnoosi kinnituseks ka mükobakteri ühekordset isoleerimist. Leepra mikrobioloogiline diagnostika Uuritav materjal Ninalima, nina limaskesta, naha, leproomi tükikesed. Nahalõike kaabe võetakse nahamuutuste perifeersetest osadest, laugudelt ning veel 4-6 kohast, näiteks käte distaalsete osade väliskülgedelt, reie distaalse osa esiküljelt, põlveõndlast jne. Peale uuritava piirkonna puhastamist 70% etanooliga pigistatakse nahk pöidla ja nimetissõrme vahele nii tugevasti, et nahk oleks veretu kohas, kust proovi võetakse. Tehakse skalpelliga ca 8 mm-pikkune ja 2 mm-sügavune nahalõige (veritsust ei tohi olla). Seejärel kaabitakse skalpelli servaga lõiget risti, et saada skalpelli servale vedelikku