HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab v...
Nii kõrged lained tekivad suhteliselt harva, ainult pikaajaliste tugevate lane- ja edelatuulte puhul. Tavaliselt on lained väiksemad. Nii ei ületa lainete keskmine kõrgus Soome lahe idaosas 1,5 meetrit. Lainete pikkus, s.o. laineharjade vaheline kaugus, on Läänemeres 30-40 meetrit. Lainete kuju sõltub mere sügavusest. Läänemeres kui madalas veekogus tekivad järsemad lained ja seetõttu väiksed laevad rulluvad siin tugevamini kui ookeanis, kus on lained laugjamad. Lainetuse mõju piirdub ülemiste veekihtidega ja muutub tühiseks sügavusel, mis võrdub lainete poole pikkusega. Ranna lähedal, väiksematel sügavustel kui pool lainepikkust, suureneb lainete kõrgus, lained paiskuvad kõrgele õhku, et seejärel mühisedes rannale langeda. Nii tekib rannalähedastel aladel murdlainetuse vöönd. Tõusu ja mõõna nähtused, s.o. Päikese ja Kuu külgetõmbejõust tingitud veetaseme perioodilised kõikumised, avalduvad Läänemeres nõrgalt
Pinnamoes eristub kolm suurt piirkonda: Lääneplatoo, Keskmadalik ja Suur Veelahkmeahelik. Lääneplatoo on peamiselt 500 meetri kõrgune kõrbeline või poolkõrbeline tasandik, selle põhjaosas asub kuni 50 km pikkuste luidetega Suur Liivakõrb ja lõunaosas Suur Victoria kõrb. Keskmadalik ulatub Cape Yorki poolsaarelt Suure Austraalia laheni. Suure Eyre'i järve nõos asub Austraalia madalaim koht (15 m.a.m). Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad on järsud ja läänenõlvad laugjamad. Austraalia mandri kõrgem tipp Kosciuszko 2228 meetrit, asub Austraalia Alpides. Austraalia kõrgeim mägi Big Beni vulkaan (tipp Mawson 2745 m) asub Antarktikas Heardi saarel. Austraalia ulatub lähisekvatoriaalsest vöötmest parasvöötmeni. Idarannikul sajab kuni 2000 mm/a ja 29% territooriumist sajab vähem kui 200 mm/a. Ligi poole Austraalia territooriumist hõlmavad kõrb ja poolkõrb. Talvel võib siseosas olla öökülmi. Tasmaanias