jazzi ja tõsiste akadeemiliste teostega. Akordion on väga hea soolopill aga ka tundlik kammermuusika instrument, sobitudes hästi kokku pea kõikide teiste pillidega. Lisaks sellele kõlab akordioni hästi ka sümfooniaorkestri saatel . Eesti akordionistid Eesti kuulsaimatest lauljatest olid ka akordionistid Arne Oit ja Raimond Valgre. Kokku on Eestis olnud kuulsaid akordioni mängijaid umbes nelikümmend kaks. Näiteks: Margus Laugesaar, Jaak Lutsoja, Johann Lõhmus, Tiit Kalluste ja teised. Akordioni saab õppida ka erialana kõrgkoolis. Miks valisin just selle pilli? Sest akordion on väga juvitav ja minu isa on seda pilli õppinud ja mängib mulle seda vahel. Kasutat internetis: Google´t ja Wikipeediat
Kõigi aegade tuntuim Eesti lõõtsameister oli August Teppo (18751959), kelle meisterdatud kauni särava kõla ja ülihea häälespüsivusega pillidest on eeskuju võtnud hilisemad pillimeistrid, näiteks Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder, Kalju Sarnit, Priidu Korberg jt. Tuntud Eesti lõõtspillivirtuoose läbi aegade: August Teppo, Karl Kikas, Kalju Sarnit, Richard Reino, Aivar Teppo, Ants Taul, Juhan Uppin, Toomas Oks, Enrik Visla, Ain Lindvest, Margus Laugesaar, Asso Int jt. Lõõtspill on nime andnud mitmele ansamblile. Tuntuim ehk kolme väikese pilliga alustanud Väikeste Lõõtspillide Ühing, lõõtsamuusikat mängivad ka Tuulelõõtsutajad ning Lõõtspillipoisid. August Teppo sündis 29. augustil 1875. aastal Võrumaal Loosu külas. August hakkas pilli mängima 8 aastaselt. Oli lihtne poiss nagu teised külapoisid, koolisundust tollel ajal ei olnud ja õpetajaks oli talle vend Aleksander. August armastas pillimängu kuulata ja ise ka käed
eeskuju võtnud hilisemad pillimeistrid, näiteks Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder,Kalju Sarnit,Priidu Korberg jt. Tuntud Eesti lõõtspillivirtuoose läbi aegade: o August Teppo o Karl Kikas o Kalju Sarnit o Richard Reino o Aivar Teppo o Ants Taul o Juhan Uppin o Enrik Visla o Ain Lindvest o Margus Laugesaar o Mina näen rahvamuusika tulevikku vägagi jätkusuutlikuna. Iga aasta korrladatakse Viljandis pärimusmuusika festivali, samuti saab oppida rahvamuusikat kõrgkoolis. Viljandi lossimägedes tegutseb Pärimusmuusika Ait, mis on kaasaegne kontsertimaja ja kulrtuurikeskus. Aida keldris, mejesteetlike tellisvõlvide vahel, harjutavad pillimehed ning viivad oma
annaabi.ee 
