Tänassilma jõgi. Sälkorg on sügavam ja järskude veergudega ning Vkujulise ristlõikega. Veetase vaid teatud kõrguseni. Teakivad peamiselt seal, kus lang on suur, veevool kiire ja põhjaerosioon suur, nt. mägedes. Eestis tüüpilisi sälkorge vähe, Pärlijõgi. Kuristikorg on eelmistest sügavam ja järsuveerulisem. Eestis nt. Jägala. Moldorg on sälkoru edasisel arengul kujunenud, Ukujulise ristlõikega ja laugemate veergudega. Jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustike sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorg on moldoru arengu jätk, kus küljeuuristus saavutab ülekaalu. Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses
glatsiofluviaalsete setete kihid jälgivad (on sellega paralleelsed) oosi lage. Need oosid on kujunenud mandrijääs paiknevates avatud lõhedes. komeetoosid ka ooskuhik - nagu nimigi viitab on tegemist piklik ovaalsete asümmeetriliste pinnavormidega. Proksimaalne osa on reeglina kõrgem, distaalne osa madalam, lamedam ja kitsam. Ka settematerjal nendes osades on erinev - proksimaalses osas jämedamaterine materjal, distaalses osas peenem materjal. helmesoosid on pikad oosid, kus laiemad laugemate nõlvadega osad vahelduvad kitsamate ja järsuveeruliste osadega. Iga üksikoos meenutab komeetoosi ja helmesoos komeetooside rida. 2) Sandur on kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik. See moodustub glatsiofluviaalsetest setetest vahetult liustikuserva ees, sagedamini siiski on nende kujunemine seotud otsamoreenidega, milliste distaalsele küljele kujunevad sandurid. * elementaarsandur e. sandurkuhik - see on paljude ojade v. voolude poolt kujundatud väikese
kihid jälgivad (on sellega paralleelsed) oosi lage. Need oosid on kujunenud mandrijääs paiknevates avatud lõhedes. komeetoosid ka ooskuhik - nagu nimigi viitab on tegemist piklik ovaalsete asümmeetriliste pinnavormidega. Proksimaalne osa on reeglina kõrgem, distaalne osa madalam, lamedam ja kitsam. Ka settematerjal nendes osades on erinev - proksimaalses osas jämedamaterine materjal, distaalses osas peenem materjal. helmesoosid on pikad oosid, kus laiemad laugemate nõlvadega osad vahelduvad kitsamate ja järsuveeruliste osadega. Iga üksikoos meenutab komeetoosi ja helmesoos komeetooside rida. Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel. 4. Kuidas on tekkinud mõhnad? 1) Glatsiofluviaalsed – ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosnevad põimkihilisest
annaabi.ee 
