peale Peipsi ja Võrtsjärve) Eesti järved ja nende kaitse Koostanud A. Mäemets Tallinn 1977 (263 lk) Võrtsjärv toimetanud T. Timm 1973 (283 lk) Võrtsjärv Loodus, aeg, inimene 2003 Peipsi toimetanud E. Pihu, A. Raukas 1999 (264 lk) Järved on sisemaised veekogud inimesed tunnevad huvi vee pärast (hüdrograafia ja hüdroloogia) Mitu järve on Eestis? I. Kask Eesti järvede nimestik 1200 üle 1 ha suuruse järve On ka rabalaukad 20 000 laugast Kõige tihedamini on järvi Kurtna mõhnastikus Kirde-Eestis 30 km² 40 järve. Järvi on palju ka Haanja, Karula ja Otepää kõrgustikul. Tehisjärvi on200-300. Suuremad järved Eestis: 1. Peipsi 3555km² / 1529 km²Eesti osa. = Suurjärv, Lämmijärv, Pihkva järv 2. Võrtsjärv 270 km² 3. Narva Veehoidla 191/40 Eesti osa 4. Mullutu Suurlaht 14,4 5. Ülemiste 9,6 6. Saadjärv 7,1 Järvede veepind 4,7% Eesti territooriumist. Sellest Peipsi ja Võrtsjärv 87%.
Koljaku ja Oandu rannaastangu all. Klindi servale jääv Kahala soo paikneb Joldiamere laguuni nõos, ümbritsedes samanimelist järve. Soo pindala on 353 ha ja sellest ligi poole moodustab madalsoo. Viru raba (235 ha) paikneb kunagise Litoriinamere laguuni kohal loode-kagusuunalises nõos. Uuemõisa e Vanasilla soo (864 ha) ja Laukasoo (1391 ha) paiknevad lamedas nõos Viitna-Valgejõe servamoodustiste vööndist põhja pool. Laukasoos on 360 suuremat ja väiksemat laugast, mis ühinedes võivad moodustada suuremaid veekogusid. Uuemõisa soos domineerivad taimkattes lõuna- ja keskosas puispuhmaraba kooslused, servaaladel männi-kase siirdesoo kooslused. 4.3 Niidud Poollooduslikke kooslusi leidub rahvuspargis ca 2500 hektaril, mis moodustab 5,3% loodusala maismaa pindalast. Umbes poole moodustavad erinevad aruniitude tüübid, sh paluniidud. Looniite leidub peamiselt Palmse-Vihasoo ning Muuksi ümbruses ca 360 hektaril (14,4% poollooduslikest kooslustest)
kõrgeimad luitemännikud Eestis. Meeliköitev vaade kaitsealale jäävale Tolkuse rabale avaneb Tornimäe (abs kõrgus 35 m) tipust. Rada viib matkaja raba suurima laukani, mille suurus on 96 x 210 m. Tolkuse raba on täiesti erandlik mitte ainult Eestis, vaid 44 kaugemalgi. Raba on kujunenud kunagise merelahe soostumise tulemusena ja asub nn "katlas", mille keskosas on kokku 42 laugast. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Kaitsealale jääb Tähtis Linnuala (IBA): Häädemeeste-Võiste rannik, mis hõlmab Võistesaare, Võistealuse, Pikla, Luidete, Tolkuse, Rannametsa, Pulgoja sihtkaitsevööndid ja Rannametsa-Soometsa piiranguvööndi. Väga mitmekesise linnustikuga ala, kus on registreeritud 185 liiki, neist 65 pesitsejatena. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava On kehtiv kaitsekorralduskava aastateks 2003-2012. Rannametsa rannik
annaabi.ee 
