tüüpi köök, milles saar ise on ühendatud ,,seina" osaga. ,,Poolsaarele" paigutatakse tavaliselt töölaua pikendus, mis on väga mugav mitmele inimesele töötamiseks. Poolsaart võib kasutada ka pliidi või kraanikausi paigutamiseks. Joonis 5. G-kujulise köögi plaan Allikas: http://www.kodukauniks.ee/components/com_mambowiki/images/4/4b/Kskeem5.jpg. 2.6 Saarekujuline köök Saarekujulises köögis (vt. Joonis 6) on paigutatakse ruumi keskele kapid koos lauaplaadiga. Saare lisamine aitab tuua kööki lisa tööpinna. Sellisest saarest võib saada põhiline töökoht, kui sinna lisada kraanikauss või pliit. Joonis 6. Saarekujulise köögi plaan Allikas:http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:aKKFcLJn4B8J:www.fortem.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/306/i/215+kaherealine+k öök&cd=3&hl=et&ct=clnk&gl=ee. Kasutatud kirjandus http://www.cabinetsandaccessories.com/htmfiles/kittypes.htm, 17.05.2010. http://kansler.ee/
Arvutilaud peaks olema liigendatav ja muudetava tasapinnaga. Kuvari asendit peab saama muuta nii, et ekraanile vaatamise nurk oleks võrreldes laua tasapinnaga võimalikult väike. Ergonoomilise töölaua miinimumnõudeks on monitori- ning lauatasapinna kõrguse reguleerimise võimalus. Istetöökohana mõeldud laua kõrgust saab muuta reguleeritavate lauajalgade abil, tavaliselt 10-12 cm ulatuses. Ergonoomiline töölaud võib olla nii tavalise neljakandilise lauaplaadiga kui ka selline, kuhu inimene saab nö "sisse sõita". Inimese tööasend peaks olema võimalikult loomulik. Asendit mõjutab loomulikult ka see, millel istutakse. Tool on tööks hädavajalik ning mõjutab oluliselt inimese füüsilist töövõimet. Ebamugav laud ei väsita pooltki nii kiiresti kui ebamugav tool. Büroos töötav inimene istub toolis keskmiselt poole oma ärkveloleku ajast, mis teeb 10 aastaga 19 650 tundi. Töösse
Kõige tavalisemaks istmeks sai kiiresti juba varem tuntud raamkonstruktsiooniga tool. Hiiumaal ja Põhja-Eesti neemedel ilmusid söögilaua taha endise seinapingi asemele seljatoega pingid (puust sohvad), tegema hakati ka kiiktoole. Söögilaua puhul hakati valmistama laudu, mille jalad olid tapitud lauaplaadi alla kinnitatud põõnadesse. Saaremaal kasutati ka kapplaudu. 19.saj lõpuks said kogu maal üldkasutatavaks nelja püstjalaga ühendatava raami peale kinnitatud lauaplaadiga ja tavaliselt sahtliga lauad. Oluliselt rikastusid taluelamus ka kappide poolest. 20.saj alguses hakati tegema suuremaid, kahe uksega toidukappe. Jõukamatel oli hoopiski puhvetkapp. Riiete hoidmiseks hakati kirste ja kohvreid järjest enam asendama riidekapi või kummutiga. 19.saj sai uuema talumööbli oluliseks kaunistusvõtteks värvimine. Eelistati tumedaid pruunikaid ja punakaid toone, sageli matkiti väärispuidu faktuuri. Enamasti muretseti mööblit tallu üksikesemetena
annaabi.ee 
