Kirjakeele arenemine 19. sajandil 19. saj sai soome kirjandus erilise rolli: selle areng toimus kooskõlas ühiskonna soovunelma, oma riigi ehitamisega. Valitsevaks sai romantiline kirjandussuund. 1835-6 vana "Kalevala", 1849 lõplikul kujul "Kalevala". 19. saj. 2. poolel sai kirjandusest soome kultuuri keskne alus ja rahvaluule kogunemisest kasvas rahvusliikumine. Hoogustus tõlketegevus. Soodustus rahvuslikue kirjanduse mitmekülgne areng. 1830. kirjanduslik-filosoofiline vestlusring Lauantaiseura, mille algatusel 1831. Soome Kirjanduse Selts. Selle esimese trükisena ilmus 1834. Zschocke rahvaraamatu soomekeelne tõlge Kultala (Keckman tõlkis). Seda tõlget peeti soome kirjakeele arengus pöördeliseks. 10. Rahvusromantikud Turu romantikud oli esimene rahvuslik liikumine. 18. saj. alguses. Turu romantikute üheks liikumapanevaks jõuks oli see, et hakati rahvaluulet koguma. Rahvusromantikud olid kirjanikud ja humanistid. 11. Elias Lönnrot (1802-1884)
Kirjakeele arenemine 19. sajandil 19. saj sai soome kirjandus erilise rolli: selle areng toimus kooskõlas ühiskonna soovunelma, oma riigi ehitamisega. Valitsevaks sai romantiline kirjandussuund. 1835-6 vana "Kalevala", 1849 lõplikul kujul "Kalevala". 19. saj. 2. poolel sai kirjandusest soome kultuuri keskne alus ja rahvaluule kogunemisest kasvas rahvusliikumine. Hoogustus tõlketegevus. Soodustus rahvuslikue kirjanduse mitmekülgne areng. 1830. kirjanduslik-filosoofiline vestlusring Lauantaiseura, mille algatusel 1831. Soome Kirjanduse Selts. Selle esimese trükisena ilmus 1834. Zschocke rahvaraamatu soomekeelne tõlge Kultala (Keckman tõlkis). Seda tõlget peeti soome kirjakeele arengus pöördeliseks. 19. saj. 2. poolel algas kirjakeele ulatuslikum mõju murretele. Toimus murrete võitlus. Sajandi keskpaiku see lõppes kokkuleppega, et kirjakeele vana põhi säilib, kuid tehakse ka rida uuendusi. Tänapäeva soome keel on 19. saj. peale suurelt osalt lääne- ja idamurrete kompromiss
kaupmehed, kellelt ta pani veel neid kirja ja siis 1882 avaldas 5 vihikut. Kaarle Akseli Gottlund- käis Kesk-Rootsis metsasoomlaste juures. Nad viidi sinna 17. sajandil. Gottlund avastas nad 19. saj ja uuris nende seisu: nad ei osanud lugeda ega kirjutada. Rootsi prints toetas tema üritusi metsasoomlastele koolide rajamist jne. Aga koolid said rootsikeelsed ja jumalateenistused tulid, aga ka rootsikeelsed. 1828 avati Helsinkis ülikool (end Turu). Seal toimis Laupäevaselts (Lauantaiseura). Johan Ludvig Runeberg, Johan Vilhelm Snellman, Elias Lönnrot, Matias Aleksanteri Castrén olid tähtsaimad liikmed. Johan Ludvig Runebergi (1804-1877)- Soome rahvusluuletaja, kes ei osanud sõnagi soome keelt. Saarijärvi ja Ruovesi on väga olulised kohad tema elus. Ta on pärit Pohjonmaalt rootsi meremehe perest. Sattudes Kesk-Soome vaimustus ta loodusest ja inimestest. Saarijärvel kirjutas ta ,,Saarijärve Pa´avo". Paavo oli talupoeg, põllumees
Tsaar oli süürvürst ja Soome allus otseselt tsaarile. Venemaa ja Soome vahel tollipiir, Soomel oma margid, venelastel polnud Soomes kodanikuõigusi. Helsingi sai pealinnaks 1812. Arhitekt oli saksa päritolu Carl Ludvig Engel. Ehitus väga hoogne. Helsingisse 1819 senat, ülikool 1828 (Turu Akadeemia toodi üle). Turu Akadeemiast sai Keiserlik Aleksandriülikool. Helsingi arenes tohutu kiirusega. 1862 rajati Helsingisse raudtee. Lauantaiseura akadeemiline selts. Runeberg kirjutas hümni Maamme. 1848 esitati see esimest korda. 1858 esimene soomekeelne gümnaasium Jyväskyläs. 1863 soome keel võrdsena rootsi keelega ametlikuks keeleks. J. V. Snellmann rahvuslikus mõttes väga tähtis. Oli filosoof ja poliitik. Mõtteid avaldas Saimaa lehes, seda võiks pidada Soome esimeseks poliitiliseks leheks. Oli Helsingi ülikooli rektor, edendas haridust, töötas senatis rahanduskomisjoni juhina.
annaabi.ee 
