Töö, maa ja kapital on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Nad koos moodustavad tootmise sisendid. Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad hüvised, kusjuures tootmisprotsessi käsitletakse mitte üksnes tootmise tähenduses, vaid siia kuulub ka teenuste tootmine ja osutamine. Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas, ei saa kas üldse või samaaegselt kasutada mõnes teises kohas. Terast, betooni, lauamaterjali, mida kasutatakse maja ehitamisel, ei saa enam kasutada kooli ehitamisel. Masinaid ja seadmeid, mida kasutati maja ehitamisel, saab aga kooli ehitamisel kasutada küll. Välistatud on ainult nende üheaegne kasutamine. Inimene, kes töötab ehitajana, ei saa samaaegselt töötada arstina. Kuna tootmisprotsessis kasutatakse ressursse, mida ei saa kasutada mõnes teises kohas, siis iga hüvise tootmine toob endaga kaasa ressursside kaotuse, mida ei saa kasutada teise hüvise tootmiseks
Tamm • Lülipuiduline, Eesti puudest raskeim ja tugevaim • Väga jämedakoeline, dekoratiivne. Pikaajalisel seismisel vees värvub parkainete toimel tumedaks. • Kasutatakse peamiselt viimistlusmaterjalina ja parketina. Saar • Lülipuiduline, kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. • Kasutatakse sarnaselt tammega. Sanglepp • pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav. • Valmistatakse vineeri ja lauamaterjali. Haab • Eesti puuliikidest kergeim. Pehme, poorne ja hästi töödeldav. • Valmistatakse katuselaaste ja mitte liialt kuumenevaid laudu. PUIDU FÜÜSIKALISED OMADUSED VEESISALDUS Puidu veesisaldus on puidus sisalduva vee kaalu ja puidu kuivkaalu suhe, mis mõjutab oluliselt tema füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. w – puidu kaaluline veesisaldus, %, mw on puidust proovikeha mass enne kuivatamist, m0- puidu proovikeha mass peale püsiva kaaluni kuivatamist.
Staadiumi jaotamine operatsioonideks võimaldab tõsta tootlikkust, töölisel paremini omandada üksikuid lihtsaid operatsioone ja ratsionaalselt kasutada sabloone ning abivahendeid. 2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid Soome keskmistes puidutööstustes kirjeldatakse järgmisi tööetappe, mis sisuliselt vastavad meie operatsioonidele. 1. Järkamine - Puit lõigatakse soovitud pikkusega tükkideks. See tehakse eritüübiliste järkamise ketassaagidega. 2. Servamine(kantimine) - Lauamaterjali servad saetakse sirgeteks. Servamine toimub servamise saagpinkidel, ketassaega. 3. Mõõtu saagimine - Materjal saetakse mõõdetuna servatud äärest alates vajaliku laiusega toorikuks. 4. Otsehööveldamine e. rihtimine - Lauamaterjali lapikpind ja serv tasandatakse (rihitakse ja tehakse siledaks). Hööveldamine toimub höövelpingis (rihtplate), kus hööveldamise teostab pöörlev tera (frees). 5
kaitsekatet. Kui see pole võ imalik, kasutatakse soovimatus suunas liikumist tõ kestavaid rakiseid võ i kinnitusklambrite ja kä epidemetega rakiseid. Sirge detaili freesimisel juhtunud õ nnetuste puhul juhtlauda ja soovimatus suunas liikumist tõ kestavaid rakiseid sageli ei kasutatud. U] marate detailide freesimisel toimunud õ nnetuste põ hjusteks on peamiselt kinnitusklambrite ja kä epidemetega rakiste kasutamata jä tmine. Lauamaterjali kitsa kü lje freesimisel võ ib kasutada vaid ü lemist rakist. - Tö ö tasapinnal olevat lõ iketerade võ lli ü mbritsev ava peab olema kaetud. See vä hendab detaili avasse kaldumisest tulenevat õ nnetuse riski. - Sirge soone freesimiseks tuleb kasutada etteandemehhanismi. See peab olema reguleeritav detailide etteandmiseks ega tohiks põ hjustada vahelejä ämise ohtu. Koos kü lgmiselt fikseeriva rakisega on etteandemehhanismi kasutamine parim
annaabi.ee 
