traadist. Ülaotsas olid nad pingutatud tagantpoolt keeratavate puust keerpulkade abil, alaotsas aga kinnitatud nn. kolju külge. Kolju moodustas pilli korpuse alumine, kitsam ots, mis oli kolmest küljest leenitaoliselt kõrgemaks jäetud; külgleenid ühendati raudpulgaga, mis oligi keeltehoidjaks. Ilma koljuta pille tuli ette harvem; sel puhul kinnitusid keeled kandle korpusesse löödud raudaasa külge. Setu kanneldel jätkus pilli korpus ülaosas kaane tasapinnal lauakujulise pikendusega, nn. labaga. See võimaldas vasakule käele paremat tuge ning parandas pilli kõlavust. Kandle läänepoolsed variandid (neid on saadud rohkesti Saaremaalt) olid ilma labata. Meil on mõnevõrra andmeid ainult setu kannelde mängimise viisi kohta. Tavaliselt võeti see pill põlvedele, vasak külg vastu põlvi. Mängija toetas oma vasaku käe kandle labale, asetas sõrmed keelte vahele (üle keele) ning surudes neid vastu keeli, kattis kinni terve akordi, mis ei
4 Kannel Kannel on eesti rahvapill, mis kuulub keelpillide hulka. Vanem tüüp on trapetsikujuline, puust õõnestatud ja kõlalauaga kaetud 67 keelega. Keeled valmistati jõhvist, lambasooltest või metallist. Kahjuks ei ole teada millist muusikat nende peal mängiti, sest meieni on säilinud ainult paar Setumaalt pärit lugu. Setu kanneldel jätkus pilli korpus ülaosas kaane tasapinnal lauakujulise pikendusega, nn. labaga. Laba andis pillile kõlajõudu juurde. Eestis püsis kõige kauem setu alal ja saartel. 19. sajandil sugenes uuem tüüp, trapetsi ja pooltrapetsikujuline laudkõlakastiga kannel. Sel oli algul 15 või rohkem keelt, hiljem nende arv suurenes 2030ni. Kannelt on mängitud kahte moodi. Akordilise mänguviisi korral kaetakse ühe käega keeli, mis ei pea helisema ja teisega võetakse vabadel keeltel akorde, mille ülemistest helidest moodustub meloodia.
loodevenelaste rahvuskultuuriga.Kannel jaguneb põhitüübilt kolmeks: * väikekannel - peamiselt ühest puust õõnestatud, õhukese kõlalauaga kaetud, trapetsikujuline ja väheste keeltega ( harilikult 6-7 keelt). Keeled valmistati jõhvist, lambasooltest või metallist. Kahjuks ei ole teada millist muusikat nende peal mängiti, sest meieni on säilinud ainult paar Setumaalt pärit lugu. Setu kanneldel jätkus pilli korpus ülaosas kaane tasapinnal lauakujulise pikendusega, nn. labaga. Laba andis pillile kõlajõudu juurde. Setumaal kasutati väikekannelt tantsumuusika mängimiseks. Tänapäeval on väikekannel kiiresti populaarsust kogumas . See võimaldab vaatamata oma näilisele primitiivsusele mängida üsna laialdast repertuaari. * uuem kannel - laudadest korpusega, trapetsi ja pooltrapetsi kujuline ja rohkete keeltega mis olid kinnitatud raudvirblitega ( harilikult 20 - 30 keelt). Sellistest
annaabi.ee 
