Kalevipoeg Kolmeteistkümnes lugu Kalevipoeg tegi iga päev rasket tööd. Peale päevatöö lõpetamist heitis end oma asemele pikali ja puhkas raskest päevatööst. Hommikul enne koitu oli Kalevipoeg juba jalgadel, lauakoorem õlgadel, sammud seatud kodu poole. Ta rändas mööda uusi radu, mööda maad ja raba, läbi metsa ja põõsastiku ikka Viru poole. Öövarjus raskest päevatööst puhates, silmitses mees tähti kuni uni võimust võttis. Hommikul end teele seades kostus Kalevipoja kõrvu haraka laul, kes soovitas tal koju kiirustada. Mees oli enese teadmata seitse pikka nädalat põõsa all maganud. Seepeale seadis Kalevipoeg kiirustades sammud kodu poole. Käinud pika tee maha, jõudnud mees Ilmajärveni
Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Laua võitlus ja siil, pikk magamine, unenägu, vaeselapse tall Mööda konarlikku metsateed, hiiglaslik lauakoorem õlal, sammus noor vägilane Kalevipoeg. Et oleks julgem astuda, murdis Kalevipoeg omale männipuust suure toeka kepi. Tal oli kaasas ka sõber, pisike poiss, kelle ta võttis oma kaitsva tiiva alla pärast seda, kui too oli kodust põgenenud. Väsinud pikast raskest päevast, magas sõbrake vägilase kaelakotis õndsat ning rahulikku und. Nende ühine reis ei olnudki kaua kestnud, kui metsasügavusest kargasid teele kolm
1861 ilmus kahekümnest loost koosnev teos osade kaupa. 1860 aastal määrati eeposele Peterburi TA poolt Demidovi auhind. 4 3. ,,Kalevipoja" XII lugu 3.1. Lauavõitlus ja siil Kesk sooja ja rohelust täis suve, kui tibutas vihma, udu laius otsatutel orgudel, meri mühises ning pilved varjutasid kauni päiksesära, sammus mööda konarlikku metsateed, hiiglaslik lauakoorem õlal, noor ja uljas vägilane Kalevipoeg. Et oleks julgem astuda, murdis Kalevipoeg omale männipuust suure toeka kepi juhuks, kui keegi peaks tahtma teelisi kimbutada. Tal oli kaasas ka väikene sõber, pisike poiss, kelle ta võttis oma kaitsva tiiva alla pärast seda, kui too oli kabuhirmus põgenenud kolme suure metsalise talust. Nüüd, väsinud pikast raskest päevast, magas sõbrake vägilase kaelakotis õndsat ning rahulikku und.
tal sõrm pistetud veskikivi august läbi ja ta pakub neitsile seda. 11. LUGU LAUATOOMINE ÜLE PEIPSI. MÕÕK VARASTATAKSE. MÕÕGA NEEDMINE. VÄIKEMEHE SEIKLUS. Kalevipoeg sammub läbi Peipsi Venemaale. Peipsi rannal varitseb sortsi soost mehike, karvane ja harjaline, aga tal on palju tarkust, võlusnade seadmise oskust, arstimisväge. Sorts seadis tuulesõnad teele, et Kalevipoja teekonda raskemaks muuta. Kalevipoeg vaid naljatab sortsi püüde üle, tal on lauakoorem, mis ta Pihkvast ostnud, juba üle Peipsi toodud. Kalevipoeg tahtis sortsile sõitu teha, aga see jõudis pakku minna. Kalevipoeg siis heitis puhkama. Sorts hiilis ligi, mõtles varastada Kalevipoja mõõga. Mõõk lebas maas, ega lasknud end liigutada. Sorts proovis sõna jõudu, lõpuks hakkasidki manasõnad mõõka kergitama. Suure vaevaga hakkab sorts mõõka eemale vedama. Üle Kääpa jõe minnes pillas sorts mõõga jõkke. Sorts püüdis mõõka sõnade jõul kätte saada, kuid asjata
annaabi.ee 
