Muidu vaikse ja rahuliku loomuga poiss õpib linnas palju uusi asju, nende seas häid ja halbu. Juba esimesel päeval õpib ta näiteks vlaetama, kuid samas õpib ka, et vale ei pruugi alati halb olla. 7. sõnum Käi koolis, tee tööd, ära usu jumalat ja armasta.:D 8. kuidas kasutada kirjandis ,,Kohe lauaklapiga. Aga targasti tegid, et mitte vastu nägu. Sellest tunnen, et oled ikkagi sõber."- Seda tsitaati saab kasutada suhete, sõpruse teemadel. Saab ka rääkida hariduse teemal.
Tihti juhtub nii allmaailmas näiteks Tallinna Keskturu endine juht Vadim Polistsuk laskis eelmise sajandi lõpu suurskandaali luigelauluks tappa ärimees Mait Metsamaa, kuid sai selle eest hiljem karistada. ,,Tões ja õiguses" võib taoliseks manipuleerijaks pidada Indreku koolivenda Tigapuud, kes meelitas Vargamäe poisilt pidevalt raha välja, lootes ilmselt paremat elu elada, enne kui liiga ahneks läks ja meelitamise käigus noormeest sõimama hakkas ning seetõttu Indrekult lauaklapiga vastu pead sai. ,,Kes tõde ei armasta, peab hukka minema, aga meie kahekesi ei lähe mitte hukka, meie mitte, sest meie armastame tõde, kuigi meid sõimatakse," ütles direktor Maurus jutuajamises Indrekuga Tigapuuga juhtunu järel. Kuigi eestlased on vabadust taga igatsenud kogu epopöa toimumisaja jooksul (1870. aastatest 1920. aastateni), pingutatakse selle nimel kõige enam III osas, mis räägib 1905. aasta revolutsiooni ajast
alkoholi, lasi õhata, pani Indreku jälle kõike ära rääkima, siis lasi poisi magama - hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki herr Ollinoga, kes asja vaatama tuli, kuid selleks ajaks istus juba Tigapuu laua taga ja pühkis näolt verd - sündmusest oli kuulnud ka direktor, kes asja vaatama tuli, Ollino ja Tigapuu valetasid talle, et Indrek ja Tigapuu hullasid ning viimane kukkus peaga vastu lauda, Maurus ei uskunud seda, kutsus Indreku oma kabinetti, teades, et tema on ainukene kes tõtt räägib, Indrek
Aga järgmisel silmapilgul sai ta rusikaga hoobi lõua alla ja ta oleks seljaga vastu seina prantsatanud, kui mitte käsi poleks ebateadlikult laualt tuge otsinud, kust juhuslikult pihku jäi lahtine klapp, nagu neid igas klassis nii mõnegi laua küljes leidus. Ühes selle lahtise klapiga mütsatas ta ikkagi vastu seina. Põrutusest ja vihast lõi tal silmade ees kirjuks ja, kui Tigapuu talle uuesti lähenes, valas ta temale kättejäänud lauaklapiga otseteed pähe, ilma et endale oma teost aru oleks andnud. Tigapuu langes maha nagu niidetud ja jäi lamama. Juustesse ilmus veri, kust valgus näole. Indrek seisis, nagu oleks ta ise selle riistapuuga pähe saanud, mida ta ikka veel käes hoidis. Äkki tormas ta klassist välja. Ta ei teadnud, kuhu minna või mis teha, tahtis ainult tormata, joosta. Vististi oleks tema jooks lõppenud ülal direktori ukse taga, kui mitte juhuslikult teele
annaabi.ee 
