tuhmid sinakad seinad on kohati pragunenud ning laest mõned krohvitükid põrandale langenud. Nüüd sammu mööda kulunud kiviplaatidest laotud külma põrandat mõne meetri jagu edasi. Aastatevanuste lauajuppideni jõudes oled viimaks pärale jõudnud. Nüüd lase end kummargile. On tunda metalli jahedust, millelt kõvad puitlauad tuge leiavad. Ninasõõrmed täituvad aegamisi kopitanud haisuga, mille hõng meenutab kohati rentslit, kohati seisvat rohekaspruuni vett. Lauajuppide all peituvad pilkases pimeduses tolmused poolroostetanud torud. Mööda punakaspruune torusid võib näha jooksmas mustakuuelisi jõleda välimusega Forticula auriculata'sid, kes esmapilgul hirmuäratavad tunduvad. Lisaks neile leidub seal ka prussakaid ja sipelgaid, kes hallikate tolmukübemete sees uppumist püüavad vältida. Nad siblivad teineteise peal nagu paaniliselt põgenev, hullunud rahvamass. Sealsamas, paarikümne sentimeetri jagu eemal,
Kui üks elupaigatingimus on liigile ebasobiv, muutub kogu elupaik sobimatuks. 5 Kõrele kõige sobivaim on elupaik, kus leidub nii kerge liivase pinnasega kohti päevaste varjepaikade kaevamiseks, tasaseid päikeselisi madalmuruseid või hõreda taimestikuga alasid toitumiseks ning madalaveelisi vähese taimestikuga veekogusid kudemiseks. Kõre talub peale mageda vee ka vabalt riim- ning soolast vett. Sobivate kivide, puurontide, lauajuppide või muu taolise olemasolu korral eelistavad kõred päeval nende alla peitu pugeda. On öise eluviisiga, päevaks peitub niiskesse pinnasesse või kivide alla. Talvel on talveunes, kaevudes Kõre elutsükkel koosneb kevadisest ja suvisest aktiivsusperioodist ja sügistalvisest talvitumisajast. Eestis kestab kõre aktiivsusperiood tavaliselt aprilli teisest poolest oktoobrini. Selle aja jooksul rändavad kõred talvitumiskohtadest sigimisveekogudesse, pärast kudemise
Elupaigana eelistab kõre kerge liivase pinnasega tasaseid, päikeselisi, niiskeid maastikke, kus on madal ja hõre taimestik ning kudemiseks sobivad veekogud. Seetõttu võib teda kohata kõige sagedamini merelähedastel liivastel aladel, rannaniitudel ja -karjamaadel, nõmmedel ning luidetel. Neis paigus pakub valdavalt liivane pinnas häid võimalusi nii päevaste kui talviste varjepaikade kaevamiseks. Sobivate kivide, puurontide, lauajuppide või muu taolise olemasolu korral eelistavad kõred päeval nende alla pugeda. Niitmise ja karjatamise lakkamisega kaasnev roo pealetung on viinud rannaniitude kõre ühe peamise elupaiga hävimiseni. Lisaks on osa säilinud rannaniitudest muutunud maaparanduse tagajärjel liiga kuivadeks ning seetõttu kõrele sobimatuiks. Eelpooltoodust nähtub, et praegu on üheks peamiseks ülesandeks säilitada kõre olemasolevaid elupaiku
norralast ja üks rootslane. Reisi algus oli närvesööv. Esiteks muidugi dilemma «upub, ei upu». Ei uppunud. Teiseks küsimus, ega hoovus neid lääne asemel Galapagosele kanna. Ei kandnud. Kolmandaks parve juhtimine. Selgus, et parve võib pöörata paremale ja vasakule, kuid mitte tagasi. Sõiduriist liikus aeglaselt, kuid väsimatult. Tüürimisega nähti hirmsat vaeva, korduvalt murdus tüürimõla. Kuni avastati hoopis lihtsam meetod: parve tüürimine palkide vahelt läbi pistetud lauajuppide abil. Sellega vajadus tüürimehe järele peaaegu kadus ja teine pool reisist möödus rohkem kalapüügi ja päevitamise tähe all. Olen seda parve Oslos oma silmaga näinud ja hirmuäratavalt väike on ta küll. Üks asi on merekindlus, teine aga nii kitsale pinnale surutud inimsuhted. Üle kolme kuu kuuekesi «ühes kongis» vastu pidada selleks peab inimeses olema kollektiivsust, oskust teistega arvestada.
annaabi.ee 
