Samuti muutub põhjavee tase ja temperatuur. Läheneva maavärina tunnuseks on ka kuumavee allikate vee temperatuuri tõus mõne kraadi võrra. Ilmastiku suhtes on ka märgatud seda, et taevas on eriliselt eredate välkudega äikest täis. (Muranov1986:159) Mis puudutab loomade käitumis katastroofi eel, siis on juba ammu märgatud loomade ebatavalist käitmist. Tavaliselt haarab loomi imelik rahutus. Näiteks hobused võviad hakkata lõhkuma latreid ja tarasid, püüdes vabadusse pääseda, lehmad ammuvad meeletult, lõvid tiigrid ja ahvid visklevad hullunult puurides. On isegi märgatus seda, et talvel võivad maod ja sisalikud oma urgudest välja ronida ja põgeneda tuleneva ohu eest. Sellise käitumise põhjuseks on see, et loomad suudavad kuulda helisid, mida inimese kõrv ei kuule ehk siis loomad on esimesed, kes suudavad kuulda kivimite sosinat.(Muranov1986:161) Looduses oleva taimestiku suhtes on olemad ka üks imepärasus
Kui aastatel 1949-1986 hukkus Hiinas sajas maavärinas 27,3 miljonit inimest ja vigastada sai 76,3 miljonit inimest, rakendati kõik riigil olemasolevad jõud maavärinate ennustamiseks. Koolitati kümneid tuhandeid vaatlejaid. Vaatlejad avastasid, et kasulikku infot maavärinate ennustamiseks annavad kaevud ja veekogud, mis muutuvad enne maavärinat sogasteks ja muudavad värvi. Märgati ka, et loomi haarab imelik rahutus. Hobused lõhuvad latreid ja tarasid, püüdes vabadusse pääseda; lehmad ammuvad meeletult, kanad lendavadehmunult puude otsa, koerad hauguvad ja ei tahaoma kuuti minna; lõvid, tiigrid, ahvid visklevad hullunult puurides; maod ja sisalikud ronivad urgudest väljaisegi keset talve; kalad on rahutud ja visklevad veest välja; linnud sagivad käratsedes õhus ja lendavad mujale. Geoloogid on rajanud San Andrease murrangut 20 umbes 3,5 kilomeetriliste vahedega puurauku, mis on
Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on normaalselt 0,55–0,65 m lai, kusjuures nooremiste tarvis vajatakse kitsamaid latreid, sest liiga laias latris olles pöörab emis end tihti ümber. Rühmasulus pidamisel on oluline emiste arv sulus. Üldistades katsete tulemusi, loetakse optimaalseks paigutustiheduseks 4–10 emist sulu kohta. Normaalne asustustihedus kindlustatakse, kui sulu pind emise kohta rühmasulus on vähemalt 1,9 m2 (künata) ja üksikpidamisel 1,4 m2 (künata). Vabade ja tiinete emiste sulg peab olema selline, et söötade etteandmine oleks lihtne. Künale
võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus (põrsapesakonna mass) suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on normaalselt 0,55–0,65 m lai, kusjuures nooremiste tarvis vajatakse kitsamaid (0,55 m) latreid, sest liiga laias latris olles pöörab emis end tihti ümber. Tiinete emiste söötmine normeeritult vähendatud söötmisnormidega on võimalik, kui iga emis on kindlustatud söötmiskohaga. Emis sööb ära 2 kg jõusööta 8–26 minutiga. Tiinete emiste söötmise organiseerimisel tuleb selle faktiga arvestada ja probleemi ei teki siis, kui emiseid saab sööta individuaalselt
annaabi.ee 
