09.2011 Vahepunktidele kõrguste leidmine Ülesanne · Vahepunktide kõrgused arvutatakse · Arvutada punkti B kõrgus kõrguskasvu instrumendi horisondi meetodil. meetodil ja vahepunktide 1 ja 2 kõrgused · Tagasivaate reeperi kõrgusele liita sellelt instrumendi horisondi meetodil. punktilt tehtud tagasivaate latilugem. · Vahepunkti kõrguse leidmiseks tuleb instrumendi horisondi kõrguselt lahutada vahepunkti latilt saadud lugem. · Hi=HB+T · HV= Hi- E 52 53 54
Kõrguskasvu hAB saad teada, kui tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast. HB=HA+hAB Kuidas võrdub kõrguskasv liitnivelleerimisel? Liitnivelleerimisel võrdub kõrguskasv käigu üksikute kõrguskasvude summaga ehk tagasivaate lugemite summa miinus edasivaate lugemite summa. Mis on nivelleerimislatid? Nivelleerimislattidele kantud jaotistele toetudes on võimalik fikseerida latilt niitristi horisontaalniidi järgi nn latilugem. Kaasaegsed latid on ühepoolsed alglugemina OOOO. Kuidas teha latilugemeid? Latilugem tehakse kahes osas: 1) detsimeetrites-latile kantud arvud ongi tavaliselt detsimeetrid ja 2) millimeetrites- selgitatakse lähtuvalt latile kantud jaotistest. Näiteks latilugem 15 dm ja 20 mm on kokku kirjutades 1520 mm ehk 1,520 m. Kuidas toimub jaamas töö nivelliiriga? Nivelliiri asukoha valikul tuleb arvestada õlgade võrdsusega, samuti sellega, et viseerimiskiir ei läheks n
LABORATOORNE TÖÖ nr. 6 "Pinnanivelleerimine" Ülesanne. Lähtudes nivelleerimise väliskeemil toodud mõõtmisandmetest, kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m. Skeemil toodud lati lugemid on saadud ühest nivelliiri seisust X, lati seisupunktide vahega 40x40 m ruutvõrgus. Punkti A kõrgus on 63,994 m. Puuduvad andmed on tabelis 1. Algandmed variandile 11 Punkti nr Latilugem A 1126 2 1210 3 1670 4 2250 5 1580 6 1420 7 2400 8 1210 9 1370 10 2130 11 1460 12 1470
suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB suurendada suuruse k võrra, mida nim. Maa kumerusest tingitud parandiks. k= s²/2R kus s =AB on nivelleeritavate punktide vahekaugus ja R Maa raadius. Peale selle avaldab kõrguskarsvule mõju ka valguskiire refraktsioon. Kallaku maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole. Seetõttu saadakse latilugem mõnevõrra väiksem. Parand on r=e-e' , seda pole võimalik täpselt arvutada aga see on keskmiselt 0,16k. Tavaliselt arvutatakse nende kahe summaarne parand f=k-r=0,42(s²/R). Et suuremaid vigu vältida kasutatakse tavaliselt keskelt nivelleerimist kus õlad on võrdsed. 48.Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast - Nivelliir asub punktis A ja latt punktis B(kaugemal). Kõigepealt suunatakse nivelliir
ajutisest reeperist. Ajutine reeper võib olla rajatud ka ühte ruudustiku tippu. Sellisel juhul tuleb teha edasi tagasi nivelleerimiskäik lähimasse riiklikku reeperisse. Kui maastik võimaldab, võib väikese maatüki puhul nivelleerida kõik punktid ühest jaamast. Tagasivaatega reeperile leitakse instrumendi horisondi kõrgus H i = H Rp + a Rp , kõigi teiste punktide kõrgused leitakse instrumendi horisondi meetodil, s.t. instrumendi horisondi kõrgusest lahutatakse latilugem. Latilugemid kirjutatakse kas väliraamatusse või kui on ainult üks jaam, siis võib kanda ka otse abrissile. Kui ühest jaamast ei saa nivelleerida kõiki vajalikke punkte, siis nivelleeritakse maatükk osade kaupa mitmest jaamast. Sel juhul nivelleeritakse mõned ruudustiku tipud sidepunkidena, ülejäänud aga vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik, sest siis on kontrolli võimalus.
mõõdistatakse ristprofiilid vajalikest punktidest. Kinnine nivelleerimiskäik (1-11) seostatakse reeperiga, ülejäänud punktidest moodustatakse lahtised käigud, mis seotakse kinnise käigu punktidega. 68. Pinnanivelleerimise arvutused Ruutude meetod: Tagasivaatega reeperile leitakse instrumendi horisondi kõrgus Hi = + H t Rp Rp kõigi teiste punktide kõrgused leitakse instrumendi horisondi meetodil, s.t. instrumendi horisondi kõrgusest lahutatakse latilugem. Latilugemid kirjutatakse kas väliraamatusse või kui on ainult üks jaam, siis võib kanda ka otse abrissile (vt järgmine slaid). Analoogiliselt kordub töö järgmistes jaamades, kusjuures eelmise jaama edasivaatepunkt on järgmises jaamas tagasivaatepunktiks. Peale välitööde lõppu tehakse arvutustööd ja koostatakse plaan. Kõigepealt tuleb tasandada kinnine nivelleerimiskäik, sealjuures tuleb kontrollida käigu sulgemisviga. Kuna pinna
annaabi.ee 
