värvus on tavaliselt metalse läikega oliivrohekas. Nahk on limane ja kaetud väikeste soomustega, suunurkades on kaks väikest poiset. (I) Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio) Rünt on väikekala, kes tavaliselt on kuni 10 cm pikk, harvem kuni 15 cm, kaal kuni 21 g. Keha on sihvakas ja suhteliselt ruljas. Selg on rohekaspruun, küljed hõbedased ja kaetud sinakasmustade täppide või laikudega. Suu on alaseisune ja selle nurkades on poised. (I) Nurg (Blicca bjoerkna) Nurg sarnaneb väliselt latikale. Eristada võib neid silmade järgi, mis nurul on suhteliselt suuremad, ning erinevalt latikast võib osa rinna- ja kõhuuimi olla punakat tooni. Samuti jääb nurg kasvus latikale alla olles tavaliselt 2025 cm pikk, maksimaalselt kuni 40 cm. (I) Latikas (Abramis brama) Latika pikkus on tavaliselt 3050 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed
Kudemine toimub madalas kaldaäärses vees olevatele taimedele, millele mari kleepub. Kehakaaluga võrreldes on latika marjaterade arv väike: 5...400 tuhat. Koetud marjatera suurus on 1,6...1,8 mm. Koevad sageli mitmes rühmas vastavalt isendite suurusele. Inkubatsiooni aeg 10 päeva. Koorunud vastse pikkus on 5 mm. Suguküpsus saabub ~6 aasta vanuselt. Kõrgeim teadaolev eluiga on ulatunud 32 aastani. VAENLASED Sagedasemad vaenlased latikale on luts, koha ja haug Kuna latikas on eelkõige põhjakala, siis röövlinnud talle olulisteks vaenlasteks ei ole. Latikas on üks tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete kalu. Tal on maitsev valge liha, kuid palju luid. Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana. Püügi alammõõt 35 cm. OHUTUS JA KAITSE Arvukuse säilimisega ei ole olulisi probleeme, kaitstavate liikide hulka ei kuulu. Käsiõngega
taimedele, millele emakala mari kleepub. Kehakaaluga võrreldes on latika marjaterade arv väike: 5...400 tuhat. Koetud marjatera suurus on 1,6...1,8 mm. Koevad sageli mitmes rühmas vastavalt isendite suurusele. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Inkubatsiooni aeg 10 päeva. Koorunud vastse pikkus on 5 mm. Suguküpsus saabub ~6 aasta vanuselt. Kõrgeim teadaolev eluiga on ulatunud 32 aastani. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Sagedasemad vaenlased latikale on luts, koha ja haug. Kuna latikas on eelkõige põhjakala, siis röövlinnud talle olulisteks vaenlasteks ei ole. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele.Tal on maitsev valge liha, kuid palju luid. Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana. Looduskaitse alla ei kuulu. Ent Võrtsjärves, mõnes
-h¨a¨alduslikust klassifikatsioonist tegemist u ¨ldse morfoloogilise liigi- tusega, v¨ahemalt selles kontekstis nagu Shirakawa kasutab. Morfo- loogilises m~ottes v~oiks laen t¨ahendada n¨aiteks seda, et kasutades 66 laent¨ ahendust `uba' ja m¨arki `kala' t¨ahenduses41 loon uue piltm~oistelise m¨argi `latikas' , kuna latikale meeldib keedetud hernes. Kas seda t¨ uu ¨pi morfoloogilisi `laenm¨arke' ka eksisteerib on juba omaette k¨ usimus, nende tekkemehhanism on aga K331 ole- kufunktsiooniga kirjeldatud. Shirakawa antud laenm¨argid on aga k~oik morfoloogilised piltm¨argid. Segaseks j¨aa¨b, miks klassifitseerib 103 113 164 100 Shirakawa kui piltm¨arke, samas kui jt. on esitatud laenuna.
annaabi.ee 
