väljendamine. Läänemeresoome algkeeles oli nominatiiv tunnuseta, genitiiv n-tunnuseline ja partitiiv ta/δa- tunnuseline. Tänapäeval nimetav ja omastav tunnuseta, osastava käändel on tunnus (neli varianti t, d, da, 0). 18. Eesti keele kohakäänete kujunemine. Varasemas läänemeresoome algkeeles olid kohakääneteks latiiv (näitas tegevuse suunda), lokatiiv (näitas tegevuse kohta) ja separatiiv. Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed seesütlev ja alalütlev ning separatiivsed seestütlev ja alaltütlev. 19. Eesti keele kliitiliste käänete kujunemine. Essiiv (olev kääne) • Läänemeresoome algkeel: -nA (tegelikult juba vana Uurali lokatiiv) • Sõnavormi struktuuri tõttu oli essiiv tugevaastmeline! • Hiljem essiiv häälikumuutuste tagajärjel kadus: lõpuvokaal kadus lõpukao tõttu, siis kadus ka
sõnades endis on sid-lõpuline partitiiv hiljem jällegi teistsuguse analoogiamuutuse tõttu ära kadunud! (Vt id-partitiiv.) NB! Partitiivil on olnud algselt separatiivne tähendus! See on seotud ka partitiivi osasihitise (partsiaalobjekti) funktsiooniga: söön leiba ‘söön (osa) leivast’ Vrd Ma kirjutasin jutustuse (< akusatiiv), Ma kirjutasin jutustust (partitiiv). 18. Eesti keele kohakäänete kujunemine. Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed (tegevuse suunda näitavad) käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed (tegevuse kohta näitav) seesütlev ja alalütlev ning separatiivsed seestütlev ja alaltütlev. Eesti keelele omane kohakäänete kolmeaspektilisus eksisteeris juba uurali algkeeles. Esialgseiks kohakääneteks on peetud k-latiivi, na-lokatiivi ja ta- separatiivi. Tänapäeva eesti keeles on see ürgne kohakäänete kolmik kaotanud
kasteheina kütkes (jõhvikas); Must härg müirab tampse tõrre sees (õpetaja kantslis); Punane poisike magab rohelise palaka pääl (murakas). A3a6. Numeraale (ja atributiivlaiendeid) sisaldavaid vorme: Kaks meest ühe kübara all (härjad ikkes); Koda kolme nuka pääl (vokk); Neli auku niidikeras (lehma udar); Kümme kitse söövad ühe heinakuhja kallal (ketramine); Liha tantsib nelja raudtaldreku pial (hobune). A3b1. Latiivsed kohamallid keegi või miski suundub mingist määratlemata kohast määratletud kohta: Jalutu Jaan läheb seina kaudu üles (suits); Sile läheb karvase sisse (käsi läheb kindasse). A3b2. Separatiivsed kohamallid keegi või miski suundub määratletud kohast määratlemata kohta: Kaits kaske kasvas ütest juurest vällä (lehma sarved); Vesi jooseb kahe karuse vahelt (nutmine). A2 + A3. Näiteid objektiiv- ja lokatiivtuuma liidetest: Karu näitab üle metsa käppa (tulekahju);
annaabi.ee 
