Mõnedest vabakslastutest said väga mõjukad ja rikkad inimesed, mõned jõudsid isegi keisri usaldusalusteks. Orjad täitsid Rooma ühiskonnas väga tähtsat rolli, kuna Rooma oli väga orjanduslik ühiskond. Orjad ollid pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest, nende seas oli nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Orje kasutati peaaegu kõigis elauvaldkondades: nad töötasid käsitööliste kodades, latifundiumides ja kaevandustes. Ka majateenijad olid valdavalt orjad. Omanik võis orjaga teha mida soovis, varasemal ajal ka tappa. Keisririigi ajal orjade omavoliline tapmine siiski keelati.
senaatoriseisust. Keisririigi ajal nimetati ratsanikeks neid, kes olid piisavalt jõukad, mitte neid kellel oli hobune ja kes teenisid sõjaväes. Sageli määrati ratsanikke kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Orjad olid pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest, nende seas oli haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Orjad töötasid latifundiumides, käsitööliste kodades ja kaevandustes. Omanik võis oma orjaga teha mida soovis, varasemal ajal ka tappa. Keisririigi ajal aga omavoliline tapmine keelati. Sageli lasti orje ka vabaks. Mõned orjad teenisid niivõrd hästi, et olid suutelised end vabaks osta, osad aga vabastati tänutäheks ustava teenistuse eest. Vabakslastu sai kohe rooma kodanikuks. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriahaalne. Kogu võim kuulus pereisale, kelle võimu all olid kõik pereliikmed.
Laias laastus võib ühiskonna jagada aristokraatideks; vabadeks põllumeesteks ja käsitöölisteks; ilma varanduseta proletaarideks; orjadeks. Ellu suhtumine kujunes välja selline, et füüsiline töö oli kodanikule solvav, seetõttu kasvas oluliselt ka orjade arv. Orjale tuli anda väga vähe jõudeaega, jõude ajast sõltus see, millises ühiskonna kihis inimene asetseb. Jõude arv sõltus ka sellest, kas orjad töötasid maal latifundiumides või linnas majaorjana. Elu oli orjadel suhteliselt kindlustatud, nende ülalpidamine oli tähtis ning kui nad oma tööd hästi tegid siis nende elu oli ka parem orjadele läheneti pragmaatiliselt, oli vaja et ori suudaks oma tööd hästi teha. Selleks et orjade tööd stimuleerida, andsid peremehed orjadele hallata teatud varanduse. Seda varandust nimetatakse pekuulium varandus mis juriidiliselt ei kuulu orjale aga on temale kasutamiseks antud. Orje