Kui maakondades oli malevaid rohkem siis oli asi natukene parem, ja eestlastel näis suurem võimalus vastu saada. Eestit ei rünnanud ainult latgali soost kristlased, vaid Taani kuningriigi, Rootsi kuningriigi, Vene riigi sõdijad. Koos sakslastega võitlesid eestlaste vastu ka liivlased ning Põhja-Lätis elavad läti hõimud latgalid. Kõigil oli üks ühine eesmärk, saada valdusi juurde Eesti arvelt, ning latgalitel veel eesmärgiks tuua ristiuks eesti aladele. Sellest järeldub, et eestlastel polnud võimalik niigi kehva kommunikatsiooni süsteemiga paremini võidelda. Eestlastel polnud ennem mingit sõja kogemust, ega ette kujutlust kuidas võidelda. Ning relvad olid algelised sõja algul. Alati on nii olnud, et sõja riistade areng toimub läbi sõdade ja eestlastel samuti toimud suur areng sõja riistade valmistamisel muistse vabadusvõitluse käigus
Abi eest anti hõbedat. 1217 Otepää sakslased ja ugalased sees, neid piirasid idaslaavlased. Sakslaste retked algasid 1208. Eestisse. Kõigepealt tabasid nad Sakalat ja Ugandit, sest pärast liivlaste ja latgalite alade vallutamist, jäid sakslased elama. Ja Riia linn saigi nende tugipunktist ja lõunast alustati pealetungi Ugandile ja Sakalale. 1200-1207 vallutati latgaleid ja toimus ristiusustamine ja maade läänistamine. Liiguti põhja, sest latgalitel oli varasem konflikt eestlastega ja sakslaste abiga tahtsid nad kätte maksta. 1219. Tulid taanlased,Põhja-Eestisse, sest sakslased palusid Taani kuninga abi. Peatselt taanlaste ja sakslaste vahel puhkesid konfliktid Järvamaa ja Virumaa pärast. Idee kohaselt kes ristib elanikud, saab maa omanikuks. Sakslased ja taanlased hakkasid võidu ristima võimalikult palju elanikke võiduristimine. Rootslased 1220, maabusid Läänemaale. Saarlased ajasid rootslased minema, see oli hea
Teine kes said rüütel Daniel kelle käsutusse läks Lievarde.Selleks et suurenda kiriku võimu ja kinlustada preestrite järelkasvu selleks rajasid Albert ja Theo koos Baltimaade esimese kloostri Väinajõe suudmesse. Nõudsid tegevused aega,pidev sõjategevus liivirahvaga ikka. 1206 tundus saksalaste võim liivimaal üsna tugev aga jälle Holmi liivlaste vanem Ako planeeris suuremat vastuhakku kristlaste vastu ,sõlmis lepingud ka koiva liivlastega,otsis toetus latgalitel,semgalitel ja venevürstidest. 1206 liivlaste suurim kordineeritud vastuhakk,nii ristisõdijad ja preestrid ajati maalt välja.' Koivaliivlaste vastu suunati nende enda vanem Kaupo, vastupanu keskus Doreida,tehti maatasa. Teiselpool Koivajõge seisnud Satesele linnust ei suutnud kaupo vägi vallutada, ida poolt ilmus uus oht Holmi alla ja hakkas seda piirama Polotski vürst. Kaupo lasi jalga.1206 võitlused liivlaste jaoks erakordsed ohvrite rohked. 1206 liivlaste vastupanu lõpp.
annaabi.ee 
