http://wlex.lc.ee) 2. Kiirguse mõjud (efektid) Suured kiiritusdoosid võivad põhjustada iiveldust ja naha punetust; tõsisematel juhtudel avalduvad kliiniliselt akuutsemad sündroomid pärast lühikest ajavahemikku peale kiirguse mõju. Selliseid efekte nimetatakse deterministlikeks efektideks, sest nad ilmnevad kindlasti, kui doos ületab teatavat piir- e.läviväärtust. Kiiritus võib esile kutsuda ka somaatilisi efekte need on pahaloomulised ilmingud, mis avalduvad pärast latentsusperioodi ja neid saab epidemioloogiliselt populatsioonis avastada. Arvatakse, et somaatilised efektid võivad ilmneda igasuguste dooside korral ja läviväärtuse mõistet somaatiliste efektidega seoses ei kasutata. Deterministlikud efektid tekivad mitmesuguste protsesside tagajärjel. Peamiselt on nendeks rakkude surm või raku jagunemise pidurdumine (viivitumine), mis on põhjustatud tugevast kiiritusest. Piisavalt tugeva kiirituse korral võib kiiritatud koe funktsioon saada kahjustatud (rikutud)
mee- e. rododendroni mürgistust. Rododendroni kasvukohtadest tulenevalt esineb meemürgistust enamasti kõrgmägede ja rannikualade meega. · Keemiliselt on polühüdroksüleeritud tsükliline diterpeen. Ta seondub rakumembraanide Na-kanalitega, takistades nende inaktiveerumist ning jättes rakud erutusseisundisse. · Mürgistuse sümptomiteks, mis ilmuvad pärast kuni 3 tunni pikkust latentsusperioodi on rohke süljevool, higistamine, oksendamine, peapööritus, nõrkus ja paresteesia jäsemetel ja suuümbruses, madal vererõhk ning bradükardia e. aeglane südametalitus. Kõrgemate dooside korral võivad tekkida ka koordinatsioonihäired, tugev ja progresseeruv lihasenõrkus, bradükardia ja paradoksaalselt ka vetrikulaarne tahhükardia ning Wolff-Parkinson-White'i sündroom. Vaatamata potensiaalsetele
, Escherichia coli, Pseudomonas spp.). Bakterite ohtlik tegevus seedekulglas on seotud nende enterotoksiinidega, mis jagunevad: eksotoksiinid, mida bakterid väljastavad ümbritsevasse keskkonda; endotoksiinid, mida bakter säilitab oma rakus ning vabastab alles bakteriraku desintegreerumisel. Eksotoksiine toodavad peamiselt Gram-positiivsed bakterid. Need on põhiliselt antigeensete omadustega väga mürgised valgud, mis muutuvad aktiivseks pärast latentsusperioodi. Siia kuuluvad toksiinid, mida eritavad Clostridium botulinum, Cl. perfringens ja Staphylococcus aureus. Kõige sagedasemateks on (enamasti loomse päritoluga) toidu kaudu mürgistused just viimatimainitud mikroobiga. Sümptomiteks on oksendamine, kõhulahtisus ja -valud. Kõige ohtlikum on aga spooremoodustava anaeroobse bakteri Clostridium botulinum globulaarse valgulise termolabiilse neurotoksiini poolt tekitatav botulism, mis väga paljudel
hägustumist kiirguse toimel, mis võiks halvendada nägemist. Kiirguse toimet, millel on kindel lävidoos, nimetatakse deterministlikuks e määratud toimeks. Deterministlikku toimet ei ilmne lävidoosist väiksema kiirgusdoosi puhul, kuid lävidoosist suurematel doosiväärtustel suureneb kahjustuse raskusaste proportsionaalselt doosi suurenemisega. Varased somaatilised tagajärjed Hilised somaatilised tagajärjed, millest on siiani juttu olnud (vähk, katarakt) ilmnevad alles teatud latentsusperioodi möödudes. Varased somaatilised tagajärjed on sellised, mida eeldaksime lühikese ajavahemiku möödumisel ennem peale ühekordset kiiritust kui peale pidevat kiiritamist. Intensiivne kiiritus toimub lühikese ajavahemiku, nt ühe päevaga. Sel juhul ilmnev toime on ka deterministlik, kuna esineb paremini või halvemini väljendunud lävidoos, millest väiksemate dooside puhul sellist toimet ei ilmne. Järgnev tabel näitab mõnede deterministlike toimete lävidooside vahemikke nii
annaabi.ee 
