Ja tulemused andsid endast varsti märku. Meile muutus õppimine (ka inglise keeles teooria meelde jätmine) järjest kergemaks, rääkimata praktilistest oskustest ja nende oskuste ja teooria kokkuviimisest. Meid õpetati õpetatut reflektiivselt mälust üles leidma. Vene teadlane I. Pavlov ongi arvanud, et õppimise eesmärk on reflekside kujundamine või kustutamine. Ta tõdeb, et õppimise efektiivsuse kindlaksmääramine toimub: · reaktsiooni tugevuse kaudu; · latentsiaja kaudu tingitud stiimulist reaktsiooni tekkimiseni- mida lühem, seda efektiivsem õppimine; · korduste arvu kaudu, mida läheb vaja tingitud refleksi kinnistamiseks. (http://www.hot.ee/jaantollasepp/organisatsioonipsyhholoogia/oppimine.html 02.02.2005). Ka mina olen oma kogemuste põhjal jõudnud arusaamisele, et edukaks õppimiseks on vaja oma mälu treenida ja veel kord treenida. Niisiis jääb mälu kasutamise oskus kõige olulisemaks õppimisvahendiks.
Polüsomnograafia ehk PSG. TÜK Psühhiaatriakliinikus on unehäirete diagnostika (aparaadiga Embla) alates 1998. aastast ja TÜK Kõrvakliinikus (aparaadiga SomnostarPro) alates 2003. aastast. PSG sisaldab: 1. EEG ehk elektroentsefalograafia EOG ehk elektrookulograafia Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks EMG ehk elektromüograafia Need on vajalikud une latentsiaja hindamiseks pindmise, sügava une ja REM-une proportsioonide ja ajalise kestuse väljaselgitamiseks. 2. Suu-nina õhuvoolu registreerimine Rindkere hingamise registreerimine Diafragmaalhingamise registreerimine Need on vajalikud obstruktiivse ja tsentraalse apnoe diferentseerimiseks ja AHI väljaselgitamiseks. 3. Norskamisheli registreerimine – norskamise ajaliseks objektiviseerimiseks 4
suu-nina õhuvoolu, rindkere hingamist, diafragmaalhingamist ja ka norskamist. See uuring on vajalik selleks, et välja selgitada, milline on uni ja kui raske on uneapnoe. PSG sisaldab: 1. EEG ehk elektroentsefalograafia EOG ehk elektrookulograafia EMG ehk elektromüograafia Need on vajalikud une latentsiaja hindamiseks pindmise, sügava une ja REM-une proportsioonide ja ajalise kestuse väljaselgitamiseks. 2. Suu-nina õhuvoolu registreerimine Rindkere hingamise registreerimine Diafragmaalhingamise registreerimine Need on vajalikud obstruktiivse ja tsentraalse apnoe diferentseerimiseks ja AHI väljaselgitamiseks. 3
hoidvad lihased aga on kestvas pinges ilma olulise lühenemiseta (isomeetriline tööreziim). 68. Üksik- ja summaarne kontraktsioon. Teetanus. Vastusena üksikule närviimpulsile või ühekordsele ärritusele induktsioonivooluga tekib lihases ja isoleeritud lihaskius üksik pingelaine, üksikkontraktsioon. Ärrituse andmise momendi ja kontraktsiooni alguse vahel on teatav ajavahemik, mida on hakatud nim. kontraktsiooni latentsiajaks. Latentsiaja vältel toimuvad lihaskiududes protsessid, mis valmistavad ette lihase mehaanilist reaktsiooni. Üksikkontraktsioonide ja selle eri faaside kestus pole püsiv suurus. Ühel ja samal lihasel võib ta muutuda, sõltuvalt reast tingimustest, mis mõjutavad lihase funktsionaalset seisundit. Funktsionaalset liikuvust kõrgendavad mõjutused suurendavad kontraktsiooni kiirust. Seda täheldatakse: · keskkonna temperatuuri mõningasel tõusul
annaabi.ee 
