Ühikuks: 1 kg/cm2 või 1 MPa. Optimaalne kõvadus on 0,5-0.8 MPa, vegetatsiooni perioodi alguses, aga keskel: 2,0-2,5MPa. Kõvadus mõjutab ka mulla elustikku, aga 3MPa ei mõjuta vihmausside käikude moodustamist. 18. Mulla tihenemine. Künnikihi tihenemine, künnikihialune tihes. Tekke põhjused, likvideerimise võimalused. Tihenemine on seotud valede harimisvõtete kasutamisega. Optimaalne tihedus on 1,20-1,35 g/cm3. 3 gruppi: 1. lühiajaline, mis on seotud lasuvustihedusega ja künnikihiga 2.künnikihi struktuuri kahjustuse mõjud, mis püsivad pärast kündmist 3. aluspinnase tihendamise mõjud Tihenemise vastu aitab sügavkobestamine, rullimine. 19. Tallamise mõju mulla vee- ja õhurežiimile. Mulla tihenemise mõju taimede arengule, toitumisele, saagikusele, mullaelustikule. Muld pressitakse kokku, väheneb poorsus, õhustatus ja veeläbilaskvus. Taimede juurte areng pidurdub ja toitainete omastamine on segatud ja selletõttu saagikus väheneb
Korrelatsioonianalüüs näitas, et kobestusjärgne lasuvustihedus on seda madalam, mida kõrgem on mulla huumusesisaldus, mida rohkem on üle 1 mm läbimõõduga mullaagregaate ja füüsikalise savi sisaldus. Mida madalam on lasuvustihedus, seda vähem peaks mulda harima! Muldade tihenemine on positiivses korrelatsioonis avaldatud mehhaanilise survega ja mullaomadustest niiskussisaldusega. Mulla tihenemise mõju mullale: 1) lühiajalised mõjud otseselt seotud lasuvustihedusega ja künnikihiga, isereguleeruv 2) künnikihi struktuuri kahjustuse mõjud püsivad ka pärast kündmist; saame rakendada teatud abinõusid 3) aluspinnase tihenemise mõjud iseregulatsioon puudub 4 Mulla tihenemise kutsub peamiselt esile kas harimine (liigniiske või liigkuiva mulla) või liiklus (liigtallamine). Ebaõigete harimisvõtete tulemusena oli (ja on) lõhutud meie paljude põllumuldade
Allpool esitatakse tähelepanekuid ja soovitusi kasvupinnase tiheduse valikuks: Enamiku haljasalataimede kasvatamisel on lasuvustiheduse soovituslikuks väärtuseks 700 … 3 1200 kg/m . 13 3 Kasvupinnased lasuvustihedusega alla 700 kg/m on nõrga kandvusega, vajumisaltid ning ei paku suuremate taimede kinnitumiseks piisavalt tuge; seetõttu on sellistel alustel kasvavad puud tormihellad. 3 Kui lasuvustihedus ületab 1600 kg/m , nõrgeneb juurestiku kasvujõud. 3 Lasuvustiheduse väärtusel 1800 … 2000 kg/m hakkab kasvupinnas endast kujutama juurte
annaabi.ee 
