toimuda normaalne õhuringlus. Külmutatud liha paigutatkse esimesse trümmi tiheda riidana, vältides liha kokkupuudet külmapatareidega. ,,Loomakered stoovitakse püsti laeva pikitasandi suunas. Lambakered stoovitakse õhu liikumise suunas. Alumine rida stoovitakse selja peale, teine rida, kõht allapoole, kolmas jälle selja peale jne".(R. Loodla 2003, lk 39) Laevale 5 lastitav külmutatud liha peab olema kõva, külmunud ja määrdumata. Liha, mis antud nõuetele ei vasta veoks vastu ei võeta. 6 Puuviljade vedu Puuviljad on elusad taimorganismid ja just see nende omadus määrab transportimise omapära. Puuviljad neelavad õhust hapnikku ja eritavad õhku süsihappegaaasi, vett ja soojust.
Momendi vähendamiseks jagatakse tankid pikivaheseintega kas kaheks või kolmeks osaks. Nafta on tume õlitaoline põlev maavara tihedusega 800...950 kg/m 3, mis koosneb põhiliselt süsivesinikest. Naftat toodetakse puuraukude kaudu, mõnikord võib see purskuda gaaside survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse seda kompressorimeetodil. Ammutamisel eralduvad naftast metaani molekulid. Metaanist vabanenud naftat nimetatakse toornaftaks. Kui lastitav nafta sisaldab butaani, nimetatakse seda "teravaks" naftaks (spiked crude oil). Väävliühendeid ja väävelvesinikku sisaldavat naftat nimetatakse hapuks naftaks (sour crude oil). Naftasaadused jaotatakse kolme rühma: kerged bensiin, petrool, rasked toornafta, mootorikütus, masuut, kütteõli määrdeõlid. Toornafta töötlemisel lõhutakse süsivesinike pikad ahelmolekulid. Seda protsessi nimetatakse krakkimiseks
PILET nr. 23 1.MERESÕIDUOHUTUS, TURVALISUS JA LOODUSHOID https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011049 3. peatükk loodushoid https://www.riigiteataja.ee/akt/13210389 2.NAFTASAADUSTE LAADIMISEST SADAMATES NAFTA JA NAFTASAADUSTE KÄITLEMINE 6.1 Tankerite lastimine ja lossimine 6.1.1 MARPOL (Marine Pollution) 73/78 lisas 1 nimetatud nafta ja naftasaaduste tankeritele lastimine ja lossimine toimub selleks nõuetekohaselt ehitatud või kohandatud kai ääres. Kui lastitav või lossitav kaup, sõltuvalt selle omadustest, jääb vette ujuma (ei lahustu ega aurustu täielikult), peab laadimisoperatsioonide eest vastutav isik tagama sobivate boontõkete kiire paigaldamise reostuse lokaliseerimiseks. 6.1.2 Terminali ja tankeri vastastikuste kohustuste määratlemise aluseks on "Rahvusvaheline ohutuse juhend naftatankeritele ja terminalidele'' (International Safety Guide for Oil Tankers & Terminals I.S.G.O.T.T). 6.1
annaabi.ee 
