tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja neli tütart. • Carl von Linné 1741—1783 • Elisabeth Christina, 1743—1782 • Sara Magdalena, 1744—1744 • Lovisa, 1749—1839 • Sara Christina, 1751—1835 • Johannes, 1754—1757 • Sofia, 1757—1830 Tema poeg Carl Linné noorem sai samuti botaanikuks ja kõrgkooli õppejõuks, aga ta suri lastetuna ja sellepärast on Linné sugu meesliinis välja surnud. "Systema Naturae" Aastal 1735 ilmus Hollandis tema teose "Systema Naturae" esimene trükk, mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Esimeses trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge. 1758. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Seal olid varasemad paljusõnalised nimetused asendatud
esimesi, kes tarvitas rootsi keeles sõna "bioloogia" Oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja Hilisem elu Linné oli Rootsi TeadusteAkadeemia esimene president ning kuninga ihuarst 26. juunil 1739 abiellus ta Sara Elisabeth Moreaga Sellest abielust sündis kaks poega ja viis tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja neli tütart Tema poeg Carl Linné noorem sai samuti botaanikuks ja kõrgkooli õppejõuks, aga ta suri lastetuna ja sellepärast on Linné sugu meesliinis välja surnud Reisis palju Euroopas Viimased eluaastad 1764 põdes haigust nimega Uppsala katk, kuid suutis sellest taastuda 1774 insult, mis osaliselt halvas teda 1776 teine insult, parema kehapoole halvatus ning mälukaotus 1777 detsembris, kolmas insult, mis nõrgestas teda tohutult 10.jaanuar 1778 suri Tema kogu kollektsioon koosnes: 14000 taime, 3198 putukat, 1564 kesti, umbes 3000 kirja ja 1600 raamatut Mõned tema poolt kirjeldatud roomajad
Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergile. Peale viimase surma 1787.aastal pärandus mõis hilisemale Tartu Ülikooli asekuraatorile parun Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergile, kes 1802.aastal müüs selle krahv Jacob Pontus Stenbockile. 1878.aastal ostis mõisa krahv Ewald Alexander Andreas Ungern-Sternberg ning liitis selle Ungern-Sternbergide fideikomissiga. 1899. aastal päris isa surma järel mõisa krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin Ungern-Sternberg. Kui viimane lastetuna suri, läks mõis edasi tema nooremale vennale Klaus Kaspar Alexander Ungern-Sternbergile, kes oli ühtlasi ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik. Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg. Haapsalu-Rohuküla tee äärde jääv Ungru loss on Eesti üks
aastal abielub Henry VIII kolmandat korda Jane Seymouriga, kes on kaudselt Edward III sugulane. 1537. aasta sügisel saab Henry VIII endale kaua oodatud Walesi printsi. Nii saab laps nimeks Edward VI ja saab kuningaks. Edward VI sureb enne kui saab 16. aastaseks. Siis asub troonile Mary I Katoliiklane, kes on Henry tütar esimeset abiellust, ent naine sureb viis aastat hiljem ning troonile saab Anne Boleyni tütar Elizabeth, kes valitseb 45 aastat. Kõik Henry VIII lapsed surevad lastetuna. 6 Arvamus Lugenud läbi ajaloolise romaani ,,Anne Boleyni õnn ja hukka", ei oodanud ma selle kohta midagi suurt ja põnevat. Kuid raamatu sain võis sellega rahule jääda. Kuigi intriigid mind eriti ei köida, siis nendesse kohtadesse väga ei süvenenud.Põnevust pakkusid hoopis jutud kummitamistest, pea orki löömisest jne.Raamat, aga Lõi hea
annaabi.ee 
