lapsed on kas liiga rumalad või veel liiga väikesed, et neile eluasjadest rääkida. Öeldakse, et selleni on veel aega või et küll suurena mõistab ise- ega ikka ei mõista küll. Kui vanemad reegleid ette ei loe, siis teeb seda keegi teine. Tavaliselt on selleks siis sõbrad või levinumalt meedia. Igal sõprusringkonnal on oma 'moraalne koodeks', omad käitumisnormid ja üheskoos kujuneb välja arusaam valest ja heast. Kui kokku on sattunud puuduliku lastetoaga (st puuduliku koduliku kasvatusega) lapsed, siis tekivadki neist pätikambad, kes ei löö risti ette füüsilise vägivalla kasutamise ees. Kool üritab ka lapsi kasvatada, aga tihtipeale liiga vähesel määral koolis peetakse eetikat e. käitumisõpetust vanemate probleemiks, vanemad aga peavad seda kooli probleemiks. Ei tohi ka unustada, et vägivalda suurendab õpetajate ebaprofessionaalne käitumine, ühiskonna hoolimatus, vähene sallivus, telesaadetes lokkav
spetsiaalse lastekirjanduse vajadust ning seda ka soetatud. Eesti lastel pole muud kui aabits. o Teeb vahet laste ja noorte kirjanduse vahel. o Lastekirjanduse funktsioonid: õpetlik, kasvatuslik, esteetiline. Oluline on eakohasus. Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada, moraal tuleb peita jutukeste sisse, lastekirjandust ei tohi temaatiliselt piirata ainult lastetoaga, tuleb rääkida ka elus laiemalt, selle headest ja halbadest külgedest. o Lastele kirjutaja peab tundma laste hingeelu. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kunder (28.03.2011, kell 16.30) 3. http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html (28.03.2011, kell 16.30) 4. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?
Ilus. 3 osa lapsepõlv, poisiiga, noorus. Kõik kolm eesti keeles olemas. Kus kirjutas praktiliselt oma enese lapsepõlvelugu, see on siis tüüpiline aadlinooruki kasvatamine 19. Sajandil. Lapsepõlves väljendab põhilist mõtet, et väikses lapses on olemas kõige paremad inimlikud omadused, hiljem need parimad omadused igas ühes hakkavad teisenema ja muunduma, nüüd tulebki poisiiga, see puberteediaeg, kus triloogia peategelane hakkab inimesi jaga kaheks: need, kes on väga hea lastetoaga, kes oskavad käituda, ja need, kes ei ole seda. See aeg, kus muutub inimese jaoks oluline väline külg, mitte sisemine. Noorus on siis kirjeldus sellest, kuidas peaks endast uuesti need puhtad ja parimad omadused üles leidma ja kuidas viia ennast nii kaugele, et tunda, et suudad ennast teostada elus. Sõja teema on Tolstoile üsna oluline, alguse saab see ikkagi seal Kaukaasias. Tal on üldse väga palju omapäraseid mõtteid.