Nendega seostatakse Kagu-Eestis olevaid kääpaid. Vana-vene riigiga IX-X saj. olid suhted rahumeelsed. Eestlasi nim. Tsuudideks. X saj lõpul suhted halvenesid.. võimukad vene vürstid üritasid oma valdusi Eesti arvelt laiendada ja sundisid elanikke alistada. 1030. tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid a rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nim, Jurjeviks. Muinasaja lõpp Rahvaarv vähemalt 150 000, keskmine eluiga ligikaudu 30 a. äärmiselt suur lastesuremus. Põhiline elatusala oli maaviljelus. Kasutati kolmevälja süsteemi. Keskmisele taluperele kuulus üks adramaa. Karja-, heina ja metsamaad olid küla ühisvaldus. Elati üheruumilses palkhoones. Nim regeelamu. Köeti korstnaga kerisahjuga. Valgust andis koldetuli, põletati pirde. Ka vilja kuivatati samas ruumis ja ka külma ilmaga toodi loomad sisse. Käsitöö; Riided, tööriistad, liiklusvahendid valmistati enamasti igas peres ise. Keerulisemaid metallitöis tegid sepead, kes
Kolmas etapp- ka sündimus hakkas langema Neljas etapp- sündimus ja suremus on mõlemad madalad- tagab elanikkonna kasvu Nt.Prantsusmaal oli suht aeglane kasv, kuna II etapp jäi vahele. Ka Eesti kuulub Pr.mudelisse. Inimeste oodatav eluiga Euroopas ja trendid laste suremuses. Keskmine eluiga tõusis 19.saj jooksul ligi 10 aastat. 1820 oli oodatav ei 30 ringis, Rootsis 35, ka aristokraatidel rohkem. 19.saj lüpuks ja 20.alguseks oli tõusnud juba 48ni(rootsis 55). Aee tulenes sellest, et lastesuremus oli nii suur- vaid iga taine laps jõudis täisikka. Kuid 19.sai saavutati laste ellujäämise suhtes paremad näitajad. Euroopas kasvas keskmiselt 10% laste ellujäämine. Meditsiini roll: Mckeowni kriitika- ja meditsiini areng - enne 20.saj algust oli med.äga algeline- tegi küll suuri samme, kuid patsiendi jaoks kasutuid, 19.saj lõpuni jäid trad.kodusünnitused palju turvalisemaks kui sünnitamine haiglas. 1846.võesti tuimestina kasutusele eeter
Ajalooline keskaeg: · Varakeskaeg rahvaarv püsiv või Euroopa hõredalt asuatatud aladel kahanev. · Rahvaarvu kasvuperiood 10. - 13. saj, kõrgkeskaeg, rahvaarv kasvas 2 3 korda. · 14. saj keskapaik, kui rahvaarv kahanes kuni 15. sajandi II pooleni, mil hakkas taas tõusma. Hiliskeskajal sõjaretked, majanduse allakäik. Hiliskeskajast kõige rohkem allikaid, parem rahvaarvu jälgida. Keskmine eluiga madal, lastesuremus suur. Pühakute imeteod sisaldavad tavaliselt toidumuretsemist. 10. - 14. sajandi alguses soodne kliima põllumajanduseks. Naise ühiskondliku seisundi paranemine, nt rüütlite daamikultus, trubaduuride laulud. Keskaja II poolel eluiga keskmiselt umbes 40 50 aastat, vanadus loeti saabunuks varem kui meil, aadlimeestel vanadusenõtrus u 60. aastaselt, talumeestel 50. aastasena. 6 Paavast Innocentus III: "Meie elupäevi on 60. aastat, paremal juhul 70
annaabi.ee 
