2006. aastal äratas ta tähelepanu Veljo Tormise ja hevibändi ,,Metsatöll" loomingu seadetega Eesti Rahvusmeeskoori ja ,,Metsatölli" esituses festivalil ,,Maailmaküla". Gustav Ernesaksa lastelaulust ,,Rongisõit" valminud kaasaegne seade mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile oli 2007. aastal X Noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele popmuusika koosseisudele. Aintsi loomingus on väljapaistev koht lastemuusikal. Populaarsed on tema laulud lastesaatest ,,Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa". Tauno Aintsi ,,Marss" puhkpilliorkestrile saavutas esikoha Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivali loomingukukonkursil 2001. aastal. 2007. aastal määrati Tauno Aintsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium. Orkestriteos "2film" pälvis "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia. Looming: On kirjutanud lavamuusikat, orkestriteoseid, ansambliteoseid, teoseid
mängis ja laulis ta ka selle välja. Kuna tegemist oli teosega, mis räägib kahe töölisklassi teismelise armastuse keerdkäikudest, siis mina ei täheldanud nende vahel mingisugust keemiat ja selle poolest jäi see etendus väheke alla mu ootustele. Väga palju oli selliseid lauljad/näitlejaid, kellest ma pole kunagi midagi kuulnud. Muusikali naljakam näitleja oli Karol Kuntsel, kes oli pandud täitma miss Lynchi rolli. Karolit teatakse kindlasti lastesaatest ,,Buratino''. Selles muusikalis oli aga koomiline olek üks tema rollist ja ta mängis selle naiseliku oleku väga hästi välja. Kindlasti suur üllataja oma hääle poolest oli Fredi Pärs, kes kehastas Teen Angel'it. Tema hääle tämber ja kõlavus olid imekspandavad ja ma tõesti nautisin, kui ta oma laule esitas. Kuna tegemist oli muusikaliga, siis etenduse peamise osa moodustasid laulud. Etendus ise jagunes kaheks vaatuseks. Laulud, mis eriti meelde jäid ja meeldisid polnud palju.
ultravioletvalgused. Ööklubis käisid ka esinemas välismaa artistid ja ka Eesti artsistid loomulikult. Kahekümne aasta sees on jäänud meelde paljud Eesti artistid: Maarja-Liis Ilus, Eda-Ines Etti, Evelin Samuel, Koit Toome. Ja ka mitmed bändid: 2 quick star, mr. Lawrence, vennaskond, terminaator, smilers, caater. Inimesi on igasuguseid. Tegijad on beibed ning mittetegijad on luuserid ja äpud. Äpu sõna on tegelikult pärit 1980. aastate alguses olevast lastesaatest, kuid hiljem kujunenud üldnimeks. Äput võib pidada üheks päris Eesti sõnaks. Isikuid, keda kahekümne aasta eest ei kohanud on veel: asotsiaalid, kantpead, klubiinimesed, machod, Riigikogujad, rikkurid, tankistid. Viimase kahekümne aasta sõna on ka gay, mille ÕS-i kirjapilt on gei. Ilmselt ei olnud varem palju kuuldud homoerootikast, vaevalt et kasutati sõna soovahetus. Inimestel on uued mured ja uued rõõmud. Viimastel aastatel on naiste moehaiguseks saanud tselluliit
Positiivseks pidasid õpetajad meedia õpetlikku ja teadmisi avardavat potentsiaali. Näiteks vaatab osa lapsi loodussaateid ning on uhked, et teavad fakte looduse kohta. Sarnaseid arendavaid võimalusi pakub lasteaiaõpetajate arvates ka internet, kus on reaalajas võimalik jälgida nii loomade elu kui ka loodusnähtusi või õppida tähti virtuaalse aabitsa ,,Virbits" abil. Õpetajate meelest innustab meedia lapsi loovust arendavat tegevust järele proovima. Näitena toodi lastesaatest ,,Saame kokku Tomi juures" ajendatud meisterdamissoov või lastesaatest ,,Tweenie põngerjad" kuuldud mängude ja laulude vastastikune õpetamine. Veel märgiti meediat keeleõpetajana nii eesti- kui ka võõrkeelsete väljendite omandamisel. Kasulikuks peeti, et meedia suurendab lastes huvi võõrkeelte vastu ning motiveerib lapsi keelt õppima. Seega nähti ekraanimeedia positiivsete aspektidena laste silmaringi avardumist ja õppimisvõimalusi, samuti
Tauno Aints on tuntud ka arranzeerijana. 2006. aastal äratas ta tähelepanu Veljo Tormise ja hevibändi "Metsatöllu" loomingu seadetega Eesti Rahvusmeeskoori ja "Metsatöllu" esituses festivalil "Maailmaküla" Gustav Ernesaksa lastelaulust "Rongisõit", mis kõlas huvitavalt ning uudselt. Valminud kaasaegne seade mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile oli 2007. aastal X noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele koosseisudele. Populaarsed on ka tema laulud lastesaatest "Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa".30 Valik erinevatest teostest · "Muusika gümnasistidele ja lindile" lasteansamblile ja fonogrammile (2000) · "Troop" flöödile ja live-elektroonikale (2002) · "1film" flöödile, klarnetile, viiulile, tsellole, klaverile, vibrafonile ja löökpillidele (2006) · "Kergelt vaevatud" kitarrile ja kammerorkestrile (2005)
annaabi.ee 
