Agraarühiskonnas elasid inimesed maal. Kuna elati maal, siis olid ka pered suured, sest nii oli lihtsam majapidamistöid omavahel ära jagada. Mida rohkem töökäsi, seda paremini kulgeb töö. Inimesed sõltusid palju teineteistest. Kui suhted olid head, siis ka abistati ja aidati teineteist. Puudus igasugune anonüümsus. Kuna tollal peeti kirikuskäimist väga oluliseks ja kui keegi oli mingil põhjusel minemata jätnud, siis sahistas terve külarahvas sellest pikalt. Nii oli ka lastesaamisega. Ei kiidetud vallalisi naisi heaks, kes olid lapseootel. Tehti luulet, laulu ja tantsu ning koguneti suvisel pööripäeval lõkke umber, aeti aidas puskarit. Seejärel toimusid mitmed muutused. Areneti teaduses, tehnikas ning oli aeg muutusteks, saabus industriaalühiskond. Inimesed suundusid linnadesse elama, linnastuti, sest taheti vabrikutesse töölisteks, liinitöölisteks, et raha teenida. Suunduti nö parema elu otsinguile. See mõjus suuresti peresuurusele
nende rakendamise soovi või soovimatusega. Küsimuse teisele poolele aga ei oska ma muud vastata, kui et aga miks nad ei peaks olema? Inimesed on erinevad, hoolimata oma soost, mõned on paremad juhid, teised halvemad, mõni jagab matemaatikat, teine mitte, ühel tulevad keelteoskused justkui iseenesest, teine peab madalagi keeleoskustaseme saavutamiseks väga palju vaeva nägema. On tõsi, et naistel on seoses lastesaamisega palju enam takistusi üksnes ärimaailmale pühendumiseks - rasedus, sünnitamine ja imetamisperiood tähendab enamike jaoks vähemalt aastast aktiivsest ärielust eemalolekut ühe lapse kohta. Kuid arvestades naiste keskmist eluiga on see siiski väga lühike periood naise elust, kus ta ilmselgelt meestest nõrgemal positsioonil on ,,karmi ärimaailmaga" toimetulemisel. Teisalt elame maailmas, kus muutuste tempo üha kiireneb. ,,Naiste maailmale" aga ongi olnud omane pidev
Et inimesi edukalt juhtida ja suunata, peab neid hästi tundma. Selleks on naised üldjuhul võimelisemad kui mehed. Inimesed on erinevad, hoolimata oma soost, mõned on paremad juhid, teised halvemad, mõni jagab matemaatikat, teine mitte, ühel tulevad keelteoskused justkui iseenesest, teine peab 6 madalagi keeleoskustaseme saavutamiseks väga palju vaeva nägema. On tõsi, et naistel on seoses lastesaamisega palju enam takistusi üksnes ärimaailmale pühendumiseks - rasedus, sünnitamine ja imetamisperiood tähendab enamike jaoks vähemalt aastast aktiivsest ärielust eemalolekut ühe lapse kohta. Kuid arvestades naiste keskmist eluiga on see siiski väga lühike periood naise elust, kus ta ilmselgelt meestest nõrgemal positsioonil on „karmi ärimaailmaga“ toimetulemisel. Mis tänapäeval üldse eristab soorolle?
mõrv nagu teise inimese tapmine. Tekivad küsimused, et millal siis algab elu ja milline on sündimata lapse moraalne status ? Kas on õigus otsustada kellegi teise ellujätmist või tapmist? Mina isiklikult ei ole abordi vastu, sest kui tõesti majanduslik seisukord ei võimalda kedagi teist peale enda ülalpidama, kas siis on mõttet tuua last maailma, kus tal ei ole hea olla, kus ei ole kõiki võimalusi mida ühele lapsele vaja on? Ma saan aru naistest, kes ootavad lastesaamisega kolmekümnendate eluaastateni, mil seljatagune on rahaliselt kindlustatud, mil sa tead, et nüüd saad sa oma lapsele võimaldada head elu. Ning abort on ka võimalus neile, kes on n.ö. narkomaanid, pärilikke raskete haigustega jne. Kui su sündimata lapsel diagnoositakse haigus, mis ei lase tulevikus ei su järeltulijal ega sul endal enam normaalset elu elada, kas on siis motet siia ilma veel selliseid inimesi tuua
annaabi.ee 
