). Eks oma tõepõhi ole sellel väitel ju all, sest laps on juba üpris suureke, kui kooli läheb. Loomulikult on siis kasvatus või kasvatamatus õpetajatele vägagi läbinähtavad. Selge, et tänapäeval on lapsevanematel järjest vähem aega oma tööde ja toimetuste kõrvalt tegeleda oma võsukestega. Seda enam peaksid seejuures appi tulema lasteaiad ja koolid. Väga suuri möödalaskmisi on hetkel ka meedia poolt. Nõukogudeaegne meedia oli pidevalt kontrolli all ka heas mõttes. Ühtegi lastesaadet ei lubatud eetrisse enne, kui vastavad pädevad ametnikud seda hoolikalt läbi polnud vaadanud ja sõnu ning nendes peituvaid mõtteid analüüsinud. Nüüd võib igaüks raha saamise eesmärgil midagi suvalist ,,kokku klopsida" ja hea õnne (või peaks ütlema, et heade tutvuste) korral avalikkuse ette see jõuabki. Väikelapsed on teatavasti usaldavad ja vastuvõtlikud, nendel puudub võime eristada head halvast ja moraali moraalitusest
Vanemuise balletistuudiosse. Lapsepõlves oli Janikal väga nõrk tervis mistõttu arstid lausa käskisid tal spordiga tegeleda, mis muidugi neiule enesele ei meeldinud ja 10-aastaselt otsustas ta, et ei viitsi enam võimlemisega tegeleda ning tegi kõik selle nimel, et haigestuda. Tõesti õnnestus tal enesele tekitada mandlipõletik, kuid tervenedes sattus ta jälle spordisaali. Kuna treeningud olid hommikuti vara, siis Möldrite pere jõnglased õhtul lastesaadet ei näinud, mis oli tolleaegsele lapsele suur katastroof. Esimesed treenerid Janikal olid Maire Kamari ja Reet Tiik. Just Reet Tiik oli ka see, kes sokutas noorukese Janika 1986 aastal Venemaale liidukoondise treeninglaagrisse. Selleks ajaks oli neiu juba ENSV parim sportlane. Venemaal veedetud aeg oli Janikale äärmiselt keeruline, kuna ta ei mõistnud kohalikku keelt, hilines pidevalt ja temaga oli alati erinevaid sekeldusi. Samuti olid kurnavad 9-tunnised treeningud iga päev
Teiseks räägib ta sellest, et enneaegne tugev õppimine ei pruugi anda alati positiivseid tulemusi, aga samas mündi teisel poolel on ka see, et harjutamata jätmine võib paratamatult tuua ka kahju. Enamiku asjade õppimiseks on olemas parim vanus, kuid üle ei tohi nõuda, sest siis võib vanem teha lapsele kasu asemel hoopis kahju. Oluline on ka see, et paljud teadmised ja oskused omandatakse juhuslikult, ilma seda eraldi õppimata, näiteks lapsel mängu käigus, matka ajal või lastesaadet vaadates. (Kuidas õppida, 1972) Midagi õppimisel on oluline ka tahe õppida. Tahte aluseks on sageli ka vajadus õppida. On vaja vabaneda mõttest, et sa õpid kellegi teise jaoks, sest igaüks õpib vaid enda jaoks. Samuti ei tee liigne laialivalgumine head ja on vaja teada, et õpid ilusama homse nimel. Ja kui tulemused tulevad head, siis see aitab motiveerida, vanematel on vaja lastel aidata näha nende häid tulemusi, et nad saaksid rohkem enesekindlust (Kuidas õppida, 1972)
Näitena tuuakse kuidas lapsed õppisid telerivaatamise käigus võõrkeelseid sõnu (Kruuse, 2011). Samuti on hariva sisuga lastesaate Sesame Street võrdlev uuring näidanud, et lapsed, kes vaatasid saadet rohkem, olid koolitulemustes edukamad. Türgis läbi viidud uuringust ilmnes, et õpetliku sisuga lastesaated võivad teatud määral täita koguni eelkooli kohta. Vaatlus viidi läbi emade ning nende sügisel esimesse klassi minevate laste peal. Ühel grupil paluti vaadata hariva sisuga lastesaadet ,,Kas sa mängiksid minuga?" (,,Benimle Oynar mýsýn?") iga päev. Teisel grupil paluti vaadata samal ajal meelelahutuslikku saadet. Kolmandale grupile räägiti saatest, kuid otseselt ei palutud seda vaadata. Tulemused näitasid, et lapsed, kes vaatasid saadet rohkem olid oluliselt edukamad aritmeetikas ja silbitamises ning nende sõnavara oli suurem. Suhteliselt rohkem oskusi omandasid need lapsed, kelle varasem ettevalmistus kooliks oli nõrgem. Lisaks
annaabi.ee 
