Seal suri ligi ¾ rahvastikust. Tallinnas suri 15 000 inimest, ellu jäi vaid 5000. Ida-Eestisse jõudis katk hiljem, kuid ka seal suri ligikaudu pool rahvastikust. Rahva arv kahanes Eestis 140 000 piirile. Sõja ja katku tagajärjed likvideeriti alles 30-40 aastaga. Rahvastiku kasvu soodustas asjaolu, et rohkem kui poole sajandi jooksul ei olnud taude. Kaasa aitas ka asjaolu, et Eesti ja Liivimaalt ei võetud 1797. aastani noori mehi nekrutiteks. See soodustas uute ja lasterohkete perekondade loomist. Koos maa laastamisega hävitati Põhjasõjas ka suurem osa linnu. Pärast sõjategevuse lõppemist Eestis 1710. aasta sügisel ulatus elanike arv Eesti linnades kokku vaevalt 5000 inimeseni. Linnade toibumine pärast sõja lõppemist oli raske. 12. Talurahva teokoormised (korraline tegu, erakorraline tegu) 18. Sajandil ülevenemaaline maksusüsteem laiendati ka Eesti ja Liivimaale. Venemaa eeskujul seati sisse
ajastu jälgi. Palju lauseid on Nõukogude-teemalised. Lisaks erineb see kümnend, sest mitmust esines rohkem kui ainsust. Mitmuse nimetavas käändes väljendati üldistatult kõiki emasid, nt emad võiksid suveperioodil muretult põldudel ja karjalaudas töötada. Seda käändevormi esines 3 korral. Mitmuse omastava käändevormi kasutati 4 korral. Tähelepanuväärne on see, et kõigil neljal korral esines see lapsevanema tähenduses ning lauses oli juttu ka lastest, näiteks tegeleb lasterohkete emade arvelevõtmisega ja samuti ka teiste riiklike asutiste ning ettevõtete töös esineb rida puudusi emade ja laste huvide ning õiguste kaitsmisel. Osastavat käändevormi kasutati 6 korral. Ka osastavas käändes ilmnes ajastu mõjusid, sest räägiti paljulapselistest emadest ning nende autasustamisest, nt Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium autasustas 1949. a. 21. oktoobri seadlusega NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi nimel rühma paljulapselisi emasid ordenitega.
-1711. aasta katk. Selle elvikule aitasid kaasa ikaldus ja nälg. Külmade saabudes katku levik aeglustus. Kõige laialdasemalt möllas katk Lääne-Eestis. Seal suri ligi ¾ rahvastikust. Sõja ja katku tagajärjed likvideeriti alles 30-40 aastaga. Rahvastiku kasvu soodustas asjaolu, et rohkem kui poole sajandi jooksul ei olnud taude. Kaasa aitas ka asjaolu, et Eesti ja Liivimaalt ei võetud 1797. aastani noori mehi nekrutiteks. See soodustas uute ja lasterohkete perekondade loomist. Põllumajanduse olukord 18.sajandil Tänu Põhjasõjale laostus siinne põllumajandus rängalt. Vähenes loomade, eriti hobuste, lehmade arv, tööjõunappuse tõttu jäid ülesharitud põllud sööti, osa heinamaid kasvas võssa. Ajapikku olukord normaliseerus: sõja ja aktku eest laialipagenud ja soodest varju otsinud talupojad pöördusid kodupaika tagasi. Hakati kasutusele võtma sööti jäänud maid. See eeldas viljaseemne
annaabi.ee 
