Võtes näiteks Tallinna, kus on kõige kallimad piirkonnad Nõmme, Kardiorg ja Pirita. Võib ju öelda, et kuna need on kallid linnaosad, siis ongi loogiline, et inimesed maksavad rohkem, kuid nii Nõmmel kui Kadriorus on palju põliselanikke ja keskmise sissetulekuga inimesi. Inimesi kelle umbes 900 m2 suuruse krundi eest tuleb aastas tasuda 300-350 eurot. Väikese sissetulekuga perele võib see tähendada ühe kuu palka. Samuti ei arvestata maamaksu soodustustel pere suurust. Näiteks lasterohked pered võiksid saada maamaksu soodustust nagu paljud pensionärid. Lasterikkad pered on ilma maamaksutagi majanduslik riskigrupp. Teisalt on laste saamise üks tähtsamaid eeldusi piisav elamispind, kuhu noor pere end majutada saaks. Võib teha järelduse, et maamaks pärsib perspektiivis rahva jätkusuutlikkust. Maksuvabastuse või soodustuste kehtestamisel peab rohkem silmas pidama sotsiaalmajanduslikku olukorda. Kodukoha omamist on kohatu samastada luksusliku
Aastail 1811-1830 pankrotistus Liivimaal 119 mõisat ehk pea iga kaheksas. Baltisaksa aadli eluviis Baltisaksa aadlile oli omane ülim lojaalsus Vene keisrikojale, kuid sealjuures rõhutati oma baltisaksa identiteeti. Mehed olid pühendunud poliitikale ja mõisamajandusele, naised abielule, perekonnale ja kodule. Baltisaksa pereseaduse järgi oli mees pere pea, naise eestseisja, kes haldas ühist vara. Mõisnike perekonnad olid küllaltki lasterohked, keskmiselt 4-8 last. Kohalikud mõisnikud oskasid üldjuhul eesti keelt. Saksa keel omandati korralikumalt alles hilisemas lapsepõlves. Kogu maal moodustasid mõisnikud vaid ligikaudu 1% rahvastikust ja nii tuli maa-aadlil paratamatult elada oma väikese perega väga eraldatult. Talurahva elukorraldus Talurahva majandusliku ja sotsiaalse positsiooni määras talumaa suurus. Kõige paremal järjel oli suure talu pere; kõige kehvemalt elasid saunikud ja
Jürist saigi Tooma järgmine peremees ja kirjaniku isa (1863-1940). Temagi abiellus kahel korral: 1886. aastal Ingel Metsniiduga ja pärast Ingli surma 1911. aastal Ruudu Tuulikuga. Esimesest abielust sündis kaks poega ja neli tütart, teisest viis tütart ja eelviimase lapsena poeg, kes ristiti Johanneseks tulevane kirjanik Juhan Smuul. Kirjaniku ema Ruudu Tuulik põlvneb muhu perekonnast, mis perekonnanimede andmisel sai nimeks Peegel. Sellegi arengujoonel reastuvad aina lasterohked pered. Ruudu emal Kadril oli üheksa õde-venda. Kirjaniku emapoolset vanaema mäletatakse kui andekat käsitöömeistrit, muinasjuttude ja rahvalaulude teadjat ning esitajat, aga ka kui silmapaistvalt musikaalset inimest. Kadri Tuuliku järglaste hulgas on üllatavalt palju kirjanduslikke andeid. Kaksikvennad Jüri ja Ülo Tuulik on tema pojapojad, teist liini mööda on sedasama lastekirjanik ja kriitik Arnold Tulik. Ruudu Tuuliku vendadest on
annaabi.ee 
