on liiga palju. Kellel on jõud, sellel on õigus. Ja ta astub teistest üle. Nõukogude ajal ei osanud keegi isegi unenäos näha, et maapiirkondades suletakse koolid ning arstiabi on kättesaamatus kauguses. Omavalitsused ei jõua väikeste maakoolide kulusid tasuda, riik ei toeta ka just suure kopikaga. Lõppkokkuvõttes ei jäägi muud üle, kui koolid kinni panna. Arstide palgad on väiksed ja töö nagu lõputu auk, mis ei saagi otsa. Sealt jõuame välja selleni, et lasterikastes või vaesemates peredes pole võimalik last kaugemale kooli saata ning lapsed jäävad kas ilma hariduseta või küsitakse sotsiaaltoetusi laste koolitamiseks, ning riik peab ikkagi ringiga selle kinnipandud koolimaja raha tagasi andma. Kui rääkida tööpuudusest, siis võib märkida, et majandusbuumi ajal see praktiliselt puudus. Raha tuli uksest ja aknast ning inimesed olid õnnelikud. Kus nõudlust seal pakkumist. Mis juhtus aga pärast buumi. 2008.-2010
elanikest oma elujärjega rahul. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti pere on viimaste kümmnendite jooksul muutunud samamoodi nagu Euroopa pered. Noorte hulgas on ülekaalus vabaabielu, ent hinnatakse siiski kõrgelt peresuhteid. Kuigi majandus olukord on aegade jooksul paranenud, on erinevatel peretüüpidel erinevad mured. Noortel peredel on probleemiks eluaseme kõrge hind ja samas pole saadaval odavamaid üürikortereid. Lasterikastes peredes ja üksikvanematega peredes on probleemiks madal sissetulek ja üsna suured ülalpeetavate kulud. Eakate mureks on toimetulekuraskused ja sotsiaalhoolduse teenuste nappus. Maal elavatel peredel on probleemiks tööpuudus, kui ka kehv infrastruktuur, et kaugemal tööl käija. Kõik need mured näitavad, et Eesti vajab süsteemset, järjepidevat ja tõhusat sotsiaalpoliitikat. Käsitletud artikel seostub loengu sotsiaalse ebavõrdsuse teemaga. Muutuva Eesti
aastatel, 1980ndatel kehtestas president Mitterand selle Prantsusmaal (2 kuuks) --- Müüdid ja faktid eakate sotsiaalkindlustustest: Vanad inimesed on vaesed, riiklikud sotsiaalkindlustusprogrammid peavad tegelema eakate heaoluga NB! Kui sotsiaalpoliitika eesmärgiks on vaesuse leevendamine, siis tuleb investeerida noortesse perekondadesse! Üksikvanema perekonnad ja lasterikkad perekonnad. Üldreeglina vaesus suurem lasterikastes perekondades; rohkem ülalpeetavaid ühe töötaja kohta. ÜLDINE ARVAMUS: Avalikud sotsiaalkindlustusprogrammid on progressiivsed, sest jaotavad sissetulekud ümber vaeste kasuks On 4 peamist tegurit, mis elimineerivad programmide positiivse efekti Oma mõjujõu tõttu on enamik programmidega haaratuid keskmise või kõrgema sissetulekuga Jõukamate kodanike pikem eluiga võimaldab neil kauem programmidest osa saada