keeli. Kooliõpilasena võttis osa Tallinna Noorte Autorite Koondise tööst, Viimasel ajal on tegelenud ka psühholoogiaga. 1971-1974 a. töötas “Inturistis” tõlgi ja giidina. 1974 a. Raplas kutseline kirjanik. 1989 a. Rapla maakohtu tõlk. Ühingud: ELKNÜ (1962 a.); KL (1972 a.); Eesti Muinsuskaitse Selts (1972 a.); Eesti Akadeemiline Orientaalseltsi ja Türgi Kultuurselts (1988 a.); tegutseb aktiivselt Tartu Noorte Autorite Koondises. Looming: Ly Seppel on kirjutanud luulet, lasteproosat ja tõlkinud palju teoseid. Seppel on kirjutanud ka publitsistikat ja kriitikat, avaldanud ajakirjanduses reisimärkmeid ning kultuurielu sõnumeid, võtnud sõna tõlke-, luule- ja lastekirjandusteoste kohta. Luulekogud: 1964 a. Imus tema esimene raamat “Igal hommikul avan peo,” sisaldab nooruslikku elamus- ja mõtteluulet, mis näitab autori loodustundlikku pilku, lähisuhet vanade traditsioonidega ning avatust laia maailma probleemidele. 1973 a. "Ma kardan ja armastan" 1974 a
Niisugused on romaanid ,,Kurgsoo", ,,Maa", ,,Vastsed rajad", ,,Võitluse teel", ,,Elutee", ,,Ummiktänav", memuaarteos ,,Vabadus ja vangla" jt. rohu loomingu kõige omapärasemaks ja väärtuslikumaks küljeks on stiiliehtsad, südamesoojusega loodud lüürilised looduskirjeldused. Eriliselt väärib Roht hindamist lastekirjanikuna. Nõukogude Eestis on ilmunud R. Rohu paremad romaanid ning korduvates trükkides tema lasteproosat. Kirjaniku lastejutte on avaldatud ka vene, läti ja leedu keeles. 17 KASUTATUD KIRJANDUS 1. M. Kalda, H. Peep 1981. Eesti kirjanduse ajalugu. Tallinn; Eesti Raamat 2. Roht, Richard. Elektrooniline materjal Internetist aadressil: http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=180&ItemID=38 18 Lisa 1 19
mõjutavatest kirjandusvälistest faktoritest. Seejärel kirjeldan uut tõusu eesti lastekirjanduses ja toon esile perioodi tähtsamad autorid. Teises peatükis iseloomustan Vilepi kui kirjaniku isiksust, tema vaateid laste- kirjandusele ja tema kirjanduslikku kujunemist. Selles peatükis on eraldi analüüsitud Vilepi raamatute illustratsioone ja nende tähtsust tema loomingus. Kolmandas ja neljandas peatükis analüüsin põhjalikumalt Vilepi lasteproosat ja 3 lasteluulet, mis on ilmunud aastatel 2002-2007. Eraldi peatun Vilepi jutustamis- ja värsitehnikal. Oma bakalaureusetöös lähtun välisautoritest ennekõike Hans-Heino Ewersi teoreetilistest seisukohtadest ja Peter Hunti poolt toimetatud erinevate lastekirjanduse uurijate esseede kogumikest. Eesti autoritest toetun filosoofiadoktor Mare Müürsepa
annaabi.ee 
