Seega tulenebki koolirõõm sellest, et laps rahuldab koolis oma vajadusi. Kooliastujal võivad jääda rahuldamata liikumisvajadus, julgeoleku-, enese maksmapanemise ja emotsionaalse kontakt vajadus. Lapsevanem saab nende rahuldamatust kodus leevendada. Liikumisvajaduse rahuldamatuse vähendamiseks peaks hoolitsema, et laps enne ja pärast kooli aktiivselt liiguks. Julgeolekuvajadus võib jääda rahuldamata lasteaia mittekäinud lastel, kes pole harjunud suure kärarikka lastekollektiiviga. Harjumist kiirendab sõprussuhete tekkimine. Emotsionaalse kontakti vajaduse rahuldamine kainikueas nõuab lähedasi suhteid vanematega, õpetajaga ja klassikaaslastega. Kuigi koolis on koos palju lapsi, on suhtlemisvõimalused seal piiratud, sest vabaks suhtlemiseks jäävad ainult lühikesed vahetunnid. Enese maksmapanemise vajaduse rahuldamiseks peab laps koolis leidma tunnustust. Selles eas lapsele on õpetaja hinnang väga kaalukas. Ka kodus peab laps tundma, kui tähtsat tööd ta teeb
Hüperaktiivne laps võib tunduda vanematel nagu karistus, kuna ta nõuab palju rohkem tähelepanu ning tegelemist. Teda ei ole võimalik saata enda tuppa vaikselt mängima, et vanemad saaksid televiisorit vaadata. Vanemad peavad oma lapse häirest olema teadlikud, sest nii on kergem mõlemale. Sellega jääb loodetavasti ära liigne karistamine ja pahandamine, mis ei mõju positiivselt kumbalegi. 8 Hüperaktiivne laps lasteaias Hüperaktiivse lapse kohanemisel lastekollektiiviga on omad iseärasused. Neile sobib väiksem kollektiiv, sest nad vajavad abi kohanemisel ja teiste rühmaliikmetega suhete loomisel. Samuti vajavad hüperaktiivsed väikelapsed tagasisidet oma käitumisele. Mida noorem on laps, seda kergem on õige sekkumisega tema käitumist korrigeerida. Eelkooliealiste laste käitumist võib oluliselt varieeruda sõltuvalt sellest, kas laps tegutseb üksinda või grupis. (Roomeldi jt 2003:55). Hüperaktiivsete laste lülitumisel kollektiivi
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist,