Kui last ümbritsevad süsteemi osad toimivad harmooniliselt, käitub laps tasakaalukalt. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (01.01.1993) ütleb: Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist ( §31 Lapse kohtlemise üldpõhimõte, lõige 1 ) Distsipliini tagamisel on väga tähtis osa lastekeskse õpikeskkonna loomisel. Selleks on oluline - - Hoolikas planeerimine ja individualiseerimine. - Meeskonnatöö ja läbi mõeldud töökorraldus, st.kooskõlastatud nõudmised laste suhtes. - Lapse päev peaks olema tasakaalustatud. Lapsed väsivad, hakkavad tõuklema ja jooksma kui päev on liiga tihe. - Õppimine peaks käima mängu kaudu, et laps ei väsiks. Et lapsed on ettearvamata käitumisega, aitavad distsipliini tagada ka rühma reeglid. Reeglid loovad turvatunde
soovi antud teose juurde pikemalt jääda. Juhani Hytönen ,,Lapsekeskne kasvatus" Juhani Hytönen toob samuti oma raamatus välja selle, et Rousseau teos ,,Emile ehk kasvatusest" on lapsekeskse pedagoogika alus. Deardeni(1968) järelduste põhjal tähendab lapsest lähtumine tavaliselt seda, et kasvatuslikke valikuid ja toiminguid põhjendatakse lapse vajadustega (needs), huvidega (intress) ja kasvuga (growth). Hytönen märgib oma raamatus, et lastekeskse kasvatuse baasiks on isiksuse austamine ja indiviididevaheline võrdõiguslikkuse ideaal: igat last tuleb võtta sellisena nagu ta on. Raamat tutvustab suundi ja muutusi, mis viimase nelja aastakümne jooksul on mõjutanud lääne pedagoogika arengut lapsekesksuse suunas. Näiteks Aukusti Salo(1887-1951) pidas oluliseks hoopis ühtset õppekava. Ja arvas, et õppimine meeldib lapsele siis, kui seal sisaldub mingi mängulaadne tegevus
sõimerühmades ja beebikoolides, matemaatika õpetamist põhikoolis ning keskastme taseme 26 õppekavade moodustamist. Tema väide, et laste mõtlemine on väga palju erinev täiskasvanute omast tähendab, et õpetamisprotsessis on sellel suur mõju ning õpetaja peab sellega arvestama, mitte eeldama, et täiskasvanutele kohased õppemeetodid sobivad ka lastele. Lastekeskse õpetamise võtmesõnaks on aktiivne õpe. See tähendab, et lapsed õpivad pigem aktiivse tegevuse käigus, mitte passiivsel vaatlusel. Õpetaja peab mõistma, et laps peab ise saama probleeme uurida ja vastuseid avastada. Õpetaja ülesandeks on luua lastele piisavalt hea arengukeskkond. Ülesanded peavad olema eesmärgipärased ning õppimise tulemus peaks olema last motiveeriv. Samuti peab õpetaja keskenduma õppimisprotsessile, mitte ainult lõpptulemusele
annaabi.ee 
