lahutamata naine Harriet uputas end Londonis ühte tiiki. Kohe peale seda astus S Mary'ga abiellu. Selline teguviis põhjustas aga rahva seas ohtralt mürgist laimu ning S otsustas koos Maryga kodumaalt Sveitsi elama asuda. 1817. aastal, kui S pöördus lühiajaliselt Inglismaale tagasi, tõi see talle veel kibedaid sekeldusi kaela võimud ei andnud eelmisest abielust saadud lapsi tema hoolde, tuues põhjuseks, et atesti kätesse ei tohi lastekasvatust usaldada. 1818. aastal lahkus S Inglismaalt jäädavalt ning asus koos oma naisega elama Itaaliasse. Itaalias kohtus ta Byroniga, kellega ta arutas võitluse jätkamise viise ning radikaalse ajakirja asutamist. Kõigele tõmbas aga kriipsu peale Shelley ootamatu surm õnnetul jahisõidul lahes. Koos temaga upuvad tema sõber ning leitnant Williams. Nädal hiljem uhtus surnukeha kaldale ning see põletati. Põletamise juures viibisid Byron ja Leigh Hunt
teadmine võimatu" (Lotman 2001: 216). Analüüsin Chamberlaini artiklis kasutatud mõistet1 production. ,,Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimiseni" seletab järgmist: mõiste tootmine ehk produktsioon pärineb marksistlikust traditsioonist, kuid on muutunud üldisema feministliku keelekasutuse osaks. Inimliku taastootmise all mõistetakse lisaks soojätkamisele ka kehalisuse eest hoolitsemist, kodutöid ja lastekasvatust. Individualistlikus feministlikus traditsioonis on reprodutseerimine naise elueesmärgi ja naisesuse määratlejana kõrvale 1 Mõiste ja termin kasutatakse antud essees sünonüümselt. 4 tõrjutud naise intellektuaalsete võimete ees ning õiguse kõrval tegutseda kaasaja avalikkuses ning mõjutada poliitikat (Liljeström&Koivunen 2003: 227, 240).
Silmapaistev ateena komöödiakirjanik oli Aristophanes (450-388), kes kirjutas aktuaalse poliitilise sisuga komöödiaid. Aristophanes väljendas atika talupoegade vaateid, kritiseeris linnadeemost esindavaid populaarseid demagooge, ründas tragöödiakirjanik Euripidest, naeris välja uusi seisukohti esitavaid sofiste ja Sokratest. Aristophanese komöödiad puudutasid kõige põletavamaid päevaküsimusi, nagu näiteks rahu, mis oli väga aktuaalne Peloponnesose sõja ajal, lastekasvatust, naiste poliitilisi õigusi jne. Tema komöödiate süzeed iseloomustab haruldane loominguline fantaasia. 44 komöödiast on säilinud 11. Aristophanese poliitiliste komöödiate seast on silmapaistvaim teos "Ratsanikud". See oli suunatud radikaalse partei juhi Kleoni vastu, kes just komöödia lavastamise aastal oli pärast sõjalist edu saavutanud suure mõju. Tegevus toimub maja ees, kus elab tujukas poolkurt vanamees Demos, s.o. Ateena rahvas
annaabi.ee 
