Kuna purjus inimesed ei valitse ennast ja võivad teha peaaegu kõike,siis võib sekkuda ka politsei kes ajab asja joonde ning vahel võib vajadusel isegi inimesi vigastada. Kolmandaks esineb vägivalda kodudes.Vaidlus millest areneb edasi suurem tüli võib tekkida vanemate vahel, laste vahel ning vanemate ja laste vahel.Kõige hullem on see kui laps(ed) peavad pealt nägema kuidas vanemad kaklevad.On ka juhtumeid kus vanemad peksavad oma lapsi ja seljuhul võib sellest teatada lastekaitsesse ja laps võetakse vanematelt ära.Vägivallad kodudes annavad alguse noorte kaklustele, kuna kodus ollakse kõige rohkem ja sealt saadakse ka kõige kindlamaid teadmisi ning kogemusi. Peale füüsilise vägivalla esineb ka vaimne vägivald.See tähendab seda kui riivatakse inimese mõtteid, olemust või tundeid.Tavaliselt on vaimne vägivald tuttavate või isegi sõprade vahel.Arvatavasti saab vaimsest vägivallast alguse füüsiline vägivald, kuna põhjuseta
meditsiinitöötaja, tema puudumisel klassijuhataja või direktor. • Võetakse ühendust õpilase vanemate või hooldajaga, kes tuleb võimalusel lapsele kooli järele ja viib ta meditsiiniasutusse. • Kui vanemat või hooldajat ei saada kätte, toimetatakse õpilane koos saatja/saatjatega perearsti juurde. • Kahtluse puhul soovitatakse läbi viia narkotest. • Võetakse ühendust maakonna sotsiaaltöötajaga (õpilase elukoha järgi) ja tehakse avaldus lastekaitsesse. • Ainete tarvitamisest teeb direktor viivitamatult avalduse politseile, avalduse võib teha vihjena narkootiliste ainete kasutamise kahtlusest, sel juhul võib politsei käsitleda seda konfidentsiaalsena. Avalduse võib teha ka anonüümselt. Narkootikumid Õpilase juurest leitud keelatud aine/ained •Kui õpilane hoiab enda juures, tarvitab ise, vahendab või müüb narkootilisi aineid,on seekuritegu, millest tuleb alati teavitada politseid.
haigus võivad endast vahel vägivallariski kujutada. 18 Ravi ja ennetamine Laste ja noorte vastu tarvitatud vägivalla käsitlemine nõuab nii lastkaitselisi kui ka tervishoiu valdkonda kuuluvaid meetmeid. Kui sotsiaalhoolduse, tervishoiu, kooli, politsei või koguduse töötaja on oma ametiülesandeid täites lastekaitse sekkumist vajavast lapsest teada saanud, peab ta temast lastekaitsesse teatama. Ametivõimude ülesanne on siis sekkuda, toetades või aidates last või noort ja tema perekonda psühhosotsiaalsete ja majanduslike vahenditega. Kuna vägivalla ohvriks langemine on ka tõsine psüühilise arengu ja tervise risk, tuleb vägivalla ohver suunata vastavatele uuringutele vaimse seisundi kindlaks tegemiseks ja vajaduse korral ravile. Missugust abi laps või nooruk ja tema perekond vajavad, otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Psühhiaatriline ravi hõlmab
Olukorra paremaks muutmisel on oluline arusaam praegusest seisukorrast, mis omakorda eeldab kvaliteetsete andmete olemasolu, mille põhjal teha analüüse. Üle-eestiliste andmebaaside ja andmete kogumise mittetoimimise tõttu pole võimalik saada terviklikku ülevaadet abivajavatest lastest ja nende aitamisest ega teostada tõenduspõhist otsustust toetavaid analüüse. Riigil puudub ülevaade, mille jaoks kuluvad lastekaitsesse suunatavad ressursid (Lastekaitse korralduse… 2013). Kõige suuremad infolüngad on seotud kõige haavatavamasse rühma kuuluvate lastega (Lapse õigusi 2011). Teada ei ole põhjused, miks lapsed satuvad lastekaitsesüsteemi (kuna sellist infot ei koguta) ega ka selliste laste arv (kuna definitsioonid on mitmeti tõlgendatavad ning kogutavad andmed pole seetõttu usaldusväärsed), andmete kogumine on ebaühtlane (osa sisestatakse andmebaasi hilinemisega, osa ei koguta üldse;
annaabi.ee 
