6 D, A. Wolfe. Preventing physical & emotional abuse ofchildren. New York, Kondon: Grilford press, 1991, Ik 6. 4 4. Seksuaalne e. sooline väärkohtlemine Sügavaima jälje lapse psüühikale ja seda enamasti terveks eluks jätab tema suhtes toime pandud seksuaalne vägivald. Lapse seksuaalne väärkohtlemine on igasugune seksuaalse sisuga aktiivsus lapse suhtes, mis ületab temaga suhtlemise normid. Vastavalt lastekaitseseadusele peab laps olema kaitstud igasuguse seksuaalse ärakasutamise eest. Seksuaalkuriteod, kus kuriteo objektiks on lapsed, on rasked isikuvastased kuriteod. Seksuaalse väärkohtlemise spetsiifika on seotud varajaste ja lapse tahte vastaste seksuaalsete kogemustega, mis viivad lapse seksuaalse arengu, soolise identiteedi ja seksuaalse sattumuse häireteni7. Laste seksuaalne ahistamine jaguneb järgmiselt: 1) teod, mis on sooritanud isikud väljastpoolt perekonda;
Oma referaadis käsitlen seda, kuidas toimub Eestis lapse eraldamine perekonnast ning millised tingimused on seatud sidemete säilitamisele koduga ning laste õigusele saada teavet oma identiteeti puudutavate küsimuste ja perekonnast eraldamise põhjuse kohta. Tahan teada, kes peab perest eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldama. Oma töös püüan statistilise ülevaate saada perekonnast eraldatud lastest Eestis. Referaadi koostamisel toetun Eesti Vabariigi Lastekaitseseadusele, Perekonnaseadusele ning Sotsiaalhoolekandeseadusele. 3 1. LAPSE ERALDAMINE PEREKONNAST Lapse äravõtmist vanemalt ja vanemlike õiguste äravõtmist reguleerib Eestis Perekonnaseadus. Lapse eraldamine vanematelt võib toimuda üksnes lapse huvides. Kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab valla- või linnavalitsus. 1
teoreetilisi käsitlusi kui juriidilisi regulatsioone. Eesti Vabariigi lastekaitseseadus oli üks esimestest taasiseseisvunud Eesti Vabariigi seadustest, mis võeti vastu 6. juunil 1992 ning jõustus 1. jaanuaril 1993. Lastekaitseseaduse vastuvõtmisega sõnastati esimest korda Eesti territooriumil laste eriline tähendus ja tähtsus, varasemalt oli laste temaatikat käsitletud teistes seadustes muude teemade kõrval. Lisaks lastekaitseseadusele reguleerivad valdkonda veel mitmed seadused nagu Eesti Vabariigi põhiseadus, perekonnaseadus, sotsiaalhoolekande seadus jne. Eesti Vabariik ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga (LÕK) 1991. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse alusel (RT 1991, 35, 428), konventsioon jõustus 20. novembril 1991. LÕKi puhul on tegemist olulise lastekaitse valdkonna raamdokumendiga, mis määrab laste heaolu miinimumstandardi. Tähtsaim on põhimõte, et iga laps on väärtus
annaabi.ee 
