TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Lastehoiu avamine Uurimistöö Anna Klimovitš Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON 2. LASTEHOIU AVAMISE PROTSESS 2.1 Ettevõtte loomine 2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist 2.3 Ettevõtte ülalpidamine 2.4 Lastehoiu ruumid 2.5 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas
Pere sissetulek, kui emal on ikka suurem palk ja tal on paremad võimalused tööturule naasta on igati mõistlik otsus. Lastehoiu areng on liikunud paremuse poole. Saad planeerida oma tööaega paremini ja lastaiad on ka paindlikumad. Kindlustunne peale vanemahüvitise lõppemist on olulised punktid välja toodud , mis olid küll veel osalisel täitmisel. Mõningaid punkte juba tegelikult täidetakse, nagu et ühe pere lastel on õigus käia ühes lasteaias, info kättesaadavus lastehoidude kohapealt. Aktuaalne teema oleks siiski lastetoetuse tõstmine. Praegused toetused on naeruväärsed igas valdkonnas ja isegi kui pole palju lapsi, pole ka lapsevanematel kellel on üks laps mingitki kindlustunnet. Abi peaksid saama kõik need,kes abi vajavad. Toetava keskonna edasiarendamine sündivuse suurenemises olid kõik punktid mõistlikud. Üks täidetutest oli lisa maksmine pensionisambasse. Minule tundus see ebareaalne, kui pensioniea
Klientidelt saadud info koos turukeskkonna analüüsiga Intervjuu annab aluse ankeedi koostamiseks, et küsitleda laiemat ringi potentsiaalseid kliente Meie küsitlusele reageerisid kõige enam alla 30-aastased naised, kellel ei ole veel lapsi või kellel on 1 laps. Samas on nende leibkonnas 2 töötavat täiskasvanut. Sihtgrupi elukohaks oli valdavalt Harjumaa, Lääne-Virumaa või Ida-Virumaa. Küsitlusest tulid välja, et peamised probleemid, mida lapsevanemaid lastehoidude/lasteaedade juures näevad: Sõimerühmade vähesus; laste individuaalsete vajaduste mittearvestamine; liialt vähe võimalusi leida õhtustel aegadel või nädalavahetusel sobivat lastehoidu; enamasti on rühmades liiga palju lapsi; ühe lapse kohta on liialt vähe ruumi. Küsitlusest selgus, et umbes 13% vastanud peredes on vähemalt üks laps diabeedik või allergik ning 63% neist kaaluks kallima teenuse kasutamist, kui suudaksime neile sobivad tingimused luua
lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Paraku siiski kõigile riiklike lasteaedade kohti ei jätku, mistõttu on kaasatud eratoimijad, kes pakuvad sama teenust, kuid oluliselt suurema igakuise summa eest, selle jaoks puuduvad aga paljudel ressursid. Kuidas on aga lastehoiupoliitikaga teistes riikides, kas ja mil määral on lastehoidude valitsemine reguleeritud, millisest vanusest tagatakse kohad, kuidas neid kohti jagatakse, millisel määral on siia kaasatud eratoimijad ning kuidas on üldiselt lastehoiusüsteem korraldatud? Esmalt vaatleme seda, kuidas on lastehoiusüsteem üldiselt erinevates riikides korraldatud. Kuigi lastehoiupoliitika on muutunud viimase kümne aasta jooksul OECD riikides populaarseks, näitavad tegelikud arengud suuri riikidevahelisi erinevusi. Riigid nagu
1. Tartu Linnavalitsus, 2011. Tartu linnalt toetust saavad lapsehoiuteenuse osutajad. [Online] http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=8&page_id=4016 2. OÜ Pihel, 2011. Pihel kodu . [Online] http://www.pihel.ee/eestii.html 3. OÜ Feralia, 2011. Lapsehoidja tellimine. [Online] http://www.feralia.ee/feraliast 4. Rahvaülikool, 2011. Lapsehoidja koolitus. [Online] http://www.rahvaylikool.ee/study/10/36 5. Tartu Lastehoiuselts, 2009. Tartu lastehoidude info. [Online] http://lastehoiuselts.ee/lastehoiud/lapsehoidjad 18
annaabi.ee 
