üles 2. VAKTSIINID RIKUVAD ÄRA LASTE IMMUUNSÜSTEEMI NORMAALSE ARENGU. Kui laps puutub bakteritega/viirustega kokku loomulikul moel, siis käivitub organismi nakatumisel terve rida kaitsemehhanisme. Nahk, suu, neelu ja nina limaskestad, aevastusja köhimisrefleks, seedetrakt, maks kõik võtavad aktiivselt osa haigusetekitaja kahjutukstegemisest. Väga paljud targad lastearstid peavad lastehaigusi organismi "koolituseks" ehk siis nendega toimetulekuga organism tugevneb ja omandab oskusi uute haigustega võitlemiseks. Nende arvates pole mingit mõtet organismi lastehaiguste eest hoida, ka ei vaja need haigused üldjuhul peale puhkuse mingit ravi. Kõikidel haigustel võivad olla tüsistused, kuid üldjuhul ei ähvarda need terve immuunsüsteemiga, hästi toidetud ja sanitaarses keskkonnas elavaid lapsi.
ega tohiks omada ühesarnaseid õigusi. Ka suur osa töölisklassist, kes ei avalda erilist tahet ülespoole tungimiseks, on tõuliselt alamal tasapinnal kui suurem osa keskklassidest." (Kalling Eesti Arst) Aadu (Ado) Lüüs (1878-1967-Stockoholmis) oli seltsi asutajaliige ja esimees (1924-1937). Arstiteadlane, pediaater, teadlane. Oli Eesti esimene lastearst-teadlane. Avaldas üle 90ne teadustrükise, milles käsitles lastehaigusi, tervishoiu ülesandeid ning laste- ja emadekaitset Eestis ja teistes maades, eugeenikaliikumist, meditsiinilisi organisatsioone. Hans Madisoon (kuni 1936 Madisson) (1887 - 1956) oli eesti arst ja eugeenik. NKVD arreteeris Madisooni 1945.a ja saatis ta vangilaagrisse Tjumeni oblastis. Süüdistuseks oli osavõtt Tartu vanglas 1941.a mõrvade uurimisest. Ta vabanes 1954. http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Madissoon Juhan Aul (aastani 1931 Klein)
3. Kaitsta amme last, kuna tema ei saa mitte oma ema rinda, milleks temal on kõige suurem õigus. Tema elu on tihti ohvriks rikaste vanemate lapse elu eest. Ammede laste suremus on üldiselt kohutavalt suur. Ammede laste kaitseks on kaks teed olemas: 1) üldine seadusandlus ja 2) korralik vahetalitus asutiste kaudu. Kooli tervishoid Tervishoiu otstarbekohane arendamine koolides nõuab arstidelt mitmekesist ettevalmistust. Nad peavad lastehaigusi ja laste-tervishoidu tundma, samuti ka üldtervishoiu ja psühholoogilis- psühhiaatrilisi küsimusi lahendada oskama. Selle juurde tuleb veel tegelik töö koolis ja koolilaste hulgas. Kooliarsti peaülesanne on harilikult üksiku koolilapse tervise järele valvamine. Kooliarst hoiab last haiguse eest, koduarst päästab teda haigusest. Seega peab kooliarst ka kasvataja olema. Kooliõed on kooliarstile suureks abiks. Koolis on õele kohuseks õpilaste puhtuse järele valvata
ühtlustada tekkis vajadus haridusele. See omakorda eeldas alghariduse kiiremat levikut. Selleks, et harida inimesi, on vaja tunda inimesi muutus oluliseks laste psüühika uurimine (kuidas õpetada nii, et see annaks max kasu, et see oleks tõhus?). Muutusid tähtsaks ka sotsiaalsed tegurid. Inimeste heaolu hakkas tõusma. Lisaks tuli tähelepanu fookusesse laste tervishoid, hügieen ja kuidas kontrollida lastehaigusi. Komponendid olid omavahel seotud. Jõukus hakkas kasvama, haridus muutus oluliseks. Perekond muutus (enne võideldi ellujäämise nimel) lapse heaolu tähtsustavaks, sest sotsiaalne kindlustunne tõusis ja hakati rääkima üha enam sellest, et perekond kasvatab last (enne seda ei tähtsustatud). 18.saj hakati üha enam rääkima ,,lapsepõlvest". Kuulsamad, kes oma arvamusi avaldasid olid J. Locke (tabula rasa teadvuses ei ole midagi sündides kaasa antud) ja J
annaabi.ee 
