meelde, kui kõik meeled on haaratud, metoodika pakub vaheldust ning muudab õpitava veelgi arusaadavamaks. Usun, et Montessori pedagoogika põhimõtteid saab lastega töö planeerimisel igati rakendada, eriti kui mõnel lapsel on teadmiste omandamisega raskusi. Vahendid on lapsesõbralikud, arendavad, loomulikud ja eluks hästi ettevalmistavad. Kahjuks pole õppevahendid eriti kättesaadavad, olen lihtsamaid oma töö käigus ise valmistanud. Veel on meie lasteaedades ja koolides liiga suured lastegrupid, nii on individuaalset tööd raskem teha. Probleeme tekitab ka Montessori meetodi järgi õppinud rühma kohandamine tavapedagoogika järgnevate astmetega.
kehastama loomi (või miks mitte ka roomajaid). 9. ,,Loomalood", Aleksei Turovski, lk. 67 - Orienteerumismäng õues 10. ,,Looduse mõistatused", Rainer Köthe, lk. 71-79 - Dinosauruste liikumismäng 5 võimalust teatmekirjandust lasteni viia 1. ,,Loomalood", Aleksei Turovski, lk. 67 Orienteerumismäng õues: Selleks, et esimese kontrollpunktini jõuda ning õige suund leida, oli vaja metsa alt leida oma grupi värvi lindike, mis oli puu külge seotud, et siis selles suunas metsa minna. Lastegrupid (4 last + 1 täiskasvanu) liikusid vihjete ja orienteerumiskaartide abil ühest kontrollpunktist teise. Igas punktis said grupi kõik liikmed kleepsu oma kaardile ja vihje, kuidas uus kontrollpunkt üles leida. Selleks oli kas mõistatus või küsimus, mille lapsed pidid iseseisvalt lahendama. Kontrollpunktides olid järgmised ülesanded: ÖÖKULL: Esitab küsimusi oma elustiili ja elukoha kohta ning pakub lastele mett. Karu esitab küsimuse, mille vastus on orav
suletud. Näituseruumid avas ja sulges kooli töötaja, kes ka koristas ruume. Näituse korraldaja viis igal hommikul sõidutee äärde välja näitust tutvustava reklaamtahvli ning tõi selle õhtul koolimajja sisse. Kuna näitus oli avatud koolipäevadel, siis hoidsid algkooliõpetajad vahetundidel näituseruumides korda ning juhendasid vajadusel külastajaid. Soovi korral oli külastajatel võimalus tellida näitusele giidiga ekskursiooni. Seda võimalust kasutasid peamiselt lastegrupid. Reedeti ja laupäeviti olime meie näitusel abiks: juhendasime külastajaid ja tutvustasime neile soovi korral näitust, hoolitsesime selle eest, et näitusesaalis põleksid tuled, töötaks slaidiesitlus ja arvutimäng, näitust tutvustavaid voldikuid oleks piisavas koguses, suunasime külastajaid vastama küsitlusele ja kirjutama külalisteraamatusseja tegime ka vähesel määral giiditööd. 2.2.4. Külastajad Näitust külastas kuu aja jooksul vähemalt 600 inimest
õnnetus. Oluline võib olla ebasoodus pärilikkus. Kõik need faktorid võivad esineda üksikult või kombineerituna ja on aluseks bioloogilisele haavatavusele. TEISELT POOLT on riskifaktoriks halb psühholoogiline kliima isiksuse tekke ja kujunemise ajal: 1) Emotsioonalse lähisuhte otsene defitsiit - vähese emotsionaalse tagasisidemega, probleemsed suhted ema või kasvatajaga. Esineb suurel osal nn. asotsiaalsete perede lastest. -grupikasvatus - lastekodudes, kus on suured lastegrupid, kellega töötab palju erinevaid inimesi, kel kõigil on oma kitsas töölõik, kuid kellest keegi ei süvene konkreetsesse lapsesse. Tulemuseks võivad olla kõik psühholoogilise haavatavuse vormid. 2) Emotsionaalse lähisuhte häiritus perekonnas: --alahooldus - tulemuseks on ebakindlus, ebaselge identiteet, vähene iseseisvus; --ülehooldus - kuna esineb mitmes vormis, võib ka tulemus olla mitmesugune "miski ei paku huvi", negatiivne enesehinnang või ennasthävitav käitumine. NB
annaabi.ee 
