MEELTE ANALÜÜS Meeled on kui piirivalvurid inimese ja maailma vahel.Tänu meeltele toimub suhtlemine sisemise ja välimise vahel,toimub kontaks maailmaga,st elamine.Tajuda saab neid asju,mille jaoks on meil meeled olemas ja mille tajumiskvaliteet on piisavalt arenenud (Koerte haistmine on inimesega võrreldes tundlikum).Inimene on ise ka maailm,mida tajuda.Kehaga seotud meeltega,nelja alumise meelega,inimene tajub ennast,oma keha. Meeled on lasteeas lapse elus väga tähtsad.Lapsed kasvatavad oma keha,kõik käib kehast läbi.Tema tunnete poole ei saa nii pöörduda,et ei puudutaks tema keha.Oluline on mõista lapse arengut.Kõik mis mõjub,mõjub lapse kehale.Kui laps on ehitamises,siis kõik puudutab tema organeid.See jääb eluks ajaks sisse. On alumised meeled (kompimis-,elu-,liikumis-ja tasakaalumeel),keskmised meeled (maitsmis-,haistmis-,soojus- ja maitsmismeel) ning ülemised meeled (kuulmis-,sõna-,mõtte-ja minameel)
hiljem transpordi ja merekaubandusega tegeleda. Võeti kasutusele ka kirved ja macheted, mis olid igatigi abiks põllunduses kui ka metsades. (Sylvanus Griswold Morley 1983; 192-194) Peres kõige tähtsaim liige oli laps, tema eest tuli väga hoolitseda ja kõik patud andeks anda. Iga kord, et rasestumine oleks kindlustatud, tuli panna voodi alla pilt sünnitus jumalannast. Kõõrdsilmus ja kokkusurutud pea lasteeas oli maiade üheks tunnusjooneks. Õige abiellumis aeg oli juba 12-14 aastasena. Keelatud oli abielluda kellegi tuttava või lähedasega, erandiks olid nõbud. (Sylvanus Griswold Morley 1983; 231-234) Maiad korraldasid sõjaretki naaberlinnade vastu, et territooriumi laiendada, seada sisse poliitiline kontroll ning suurendada oma dünastia mõjuvõimu. Kõige edukam vallutaja Dos Pilase valitseja , tuntud kui Valitseja 3 – laiendas võimu paljude väiksemate linnade üle ja
- 1-3 vanuses ilmneb enim füüsilist agressiivsust – hammustamine, lükkamine, tutistamine o Käituvad nii sest kõrgemad kortikaalsed funktsioonid ei ole välja arenenud, ei oska teiste perspektiivi vaadata, - Lasteaias ilmneb 25% ajast omavahelisel suhtlused agressiivsus – enam kui nt vägivaldsetel jõukudel - Vanusega otsene agressiivsus üldiselt väheneb, kaudne suureneb - Lapseea vägivaldne käitumine ennustab vägivaldset käitumist lasteeas, ei saa võtta neid 1- 3 aastaseid vaid väljakujunevat psühhopaatliku või düssotsiaalset isiksust o Nt 22% lastest kelle agressiivset käitumist on hinnatud kõrgeks 8 aastasena püsib see kõrgena järgmised 40 a - Kooliealised poisid tüdrukutest enam füüsiliselt vägivaldsed - Noorukieas poistel rohkem füüsilist agressiivsust, tüdrukutel kaudset - Alaealised ei ole oma otsustes tihti vastutavad, varastavad asju mida vanemad ei võimalda nt torti