Essee Eesti haridus aastal 2015 Rääkides Eesti haridusest aastal 2015 tuleks vaatada haridust ühiskonna seisukohalt. Seetõttu mõistame me õppimist ja õpetamist tegevustena, mille tulemusel toimunud muutused üksikisikute või organisatsioonide teadmistes pälvivad ühiskondlikku tunnustust või taotletakse nende tunnustamist. Kõigis koolides - alates algkoolist, osalt ka koolieelsetest lasteasutustest, ja lõpetades ülikoolidega- toimub õpetus õppekavade alusel ja kooli lõputunnistuste väljaandmisel kehtib kindel kord. Siinkohal tutvusin ,,Eesti haridusstsenaariumid 2015" kus on koostatud eesmärgiga edendada ühiskonnas diskussiooni Eesti hariduse tuleviku üle, toetamaks haridusstrateegia väljatöötamist avalikkuse osavõtul. Kus oli välja toodud Haridusstsenaariumide 2015 põhieeldused, et aastal 2015 on Eesti kindlalt infoühiskond
2015. aasta juuni seisuga viibib kaheksas hoolekandeasutuses 15 Võru valla inimest. Erihoolekandeteenusel on 10 inimest. Üks valla laps elab Tilsi lastekodus. (Ibid) Vallal on 28 sotsiaalkorterit, mida üüritakse ja antakse ajutiseks kasutamiseks isikutele või perekonnale, kes ise ei ole suutelised endale ja perekonnale eluaset tagama. Sotsiaalkorterit on õigus taotleda järgmistel abivajajatel: orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad endisse elukohta tagasi lasteasutustest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutusest, kui endisse eluruumi elama asumine on võimatu; eakad ja puudega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid, kes vajavad kõrvalist abi ja kelle kasutuses olevas eluruumis on raske hooldamist korraldada; teised isikud mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. (Ibid) 1.2. Visioon ja prioriteedid Iga suurem organisatsioon vajab sihti, kuhu pürgida. Tulevikuplaanideta ei mõelda
lastepäevakodusid. Lapsed jagati rühmadesse vastavalt vanusele : kuni 3 aastased lapsed kuuluvad sõimerühmadesse, üle 3 aasta vanused lapsed lasteaiarühmadesse. Sõimeealiste laste rühmad olid 15-20 kohalised ja lasteaia rühmad 25 kohalised. Paralleelselt lastepäevakodudega töötas Eesti Nsv-s veel ka omaette lastesõimi ja lasteaedu. Lasteasutuse sõimerühmas olid lapsed kasvataja ja sanitari hoole all, lasteaiarühmas töötas kasvataja ja koristaja. Nõukogude Liidus läks lasteasutustest kooli ligikaudu 50 % lastest, linnades 70%, Eesti NSV- s 47%. Kvalifitseeritud kasvatajate kaadrit valmistasid ette pedagoogilised koolid, mis andsid lõpetajatele keskerihariduse ja pedagoogilised instituudid, mis annavad kõrgema hariduse. Sellised õppeasutused Eesti NSV-s olid Tallinna Pedagoogiline Kool, Rakvere Pedagoogikakool ja Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. Kasvataja tõotus
rõhud. Kord on rõhk toidu maitsel ja tervislikkusel või teeninduse kiirusel (näiteks grupiteeninduse puhul), kord toidu välimusel ja kaunil serveerimisel. Rõhk võib olla 84 ka terviklikul toiduelamusel, mis sisaldab endas nii toitlustuskoha interjööri, teenindust, menüüd kui paljusid muid detaile. Kõik eelkirjeldatu, olenemata oma erinevatest tahkudest, mahub mõiste alla toitlustusteenus. Toitlustusteenust pakuvad väga erinevad ettevõtted alates lasteasutustest ja haiglatest ning lõpetades kiirtoiduettevõtete, turismitalude ja gurmeerestoranidega. Vaatamata oma eripärale lähtuvad kõik toitlustusteenuse pakkujad aga sarnasest alusest, sarnastest toitumise, toiduainete ja kulinaaria ning toitlustusteeninduse põhitõdedest. Kõik toitlustajad peavad omama põhilist oskusteavet töökorraldusest köögis ja söögisaalis, põhilistest töövõtetest, toiduainetest ja nende käitlemisviisidest,
annaabi.ee 
