lihtsam lapsi keskustesse jagada. Näiteks iga päev saab laps valida ühe keskuse, kus tegutseda, valida saaks kahe keskuse vahel ning grupp jaotataks seega pooleks, ühe grupiga oleks sel ajal õpetaja, teisega abiõpetaja. Minu unistuste lasteaias oleks kvaliteetne kollektiiv, professionaalsete õpetajatega. Lisaks lastele vajalike ruumidele, võiks ka õpetajatel olla eraldi puhkeruum, kus nad vajadusel aja maha saavad võtta. Tervist edendava lasteaiana peaksid ka kokad tasemel olema ja pakkuma kvaliteetset, tervislikku toitu. Ka kokanduskeskuses peaks igal lapsel silma ees olema toidupüramiid, mille õpetaja talle lahti seletanud on. Lasteaed peaks tihedalt koostööd tegema lapsevanematega, et ka peredel tekiks usaldus lasteaia vastu. Kuna meie lasteaias oleks erinevad huviringid ja võimalus ka ujuma õppida ja ujumas käia, peaksid lasteaiaga koostööd tegema ka erinevate huvialade õpetajad näiteks ujumistreener,
krundist erinevat, kolmnurkse kujuga krunti, ära kasutada osatud. Kuigi ajastule omaselt on majas teenijarahvale ning härrastele eraldi sissepääsud ja ruumid, on nende paiknemine väga otstarbekohane. Teada on, et maja ehitati aastal 1936, Olev Siinmaa ja allkirjastatud Anton Soansi poolt. Netis natuke selle maja kohta uurides sain teada, et maja on korduvalt müügis olnud ning seda, et maja on nõukogude ajal kasutatud kui sotsiaalobjektina ehk lasteaiana. Samuti ka seda, et see kõrgväärtuslik hoone jäi Jaak Jakobsoni pärijatele tagastamata. Mulle endale oli üllatuseks veel see, et arhitekt Olev Siinmaa elas kunagi majas (Rüütli 1a, Tallinna vanalinnas), kus elab praegu minu parim sõbranna ja selle maja on ta vanemad väga hästi korrastanud ning restaureerinud, koguni nii hästi, et see hinnati eelmisel aastal parimaks taastatud erahooneks Tallinna vanalinnas. Minnes tagasi Jakobsoni villa
19. sajandi teine pool ja 20. Sajandi algus. Esimese koolieelse kasvatusasutuse Tallinnas Väikelaste Hoiuasutuse avas lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll 1. Augustil 1840. Seal said käia 2-7 aastased lapsed, kes olid pärit vaesest perest. 1862.a avati Eestimaa Abistamisseltsi lasteaed, mis oli esimene lasteaia nime kandev lasteasutus. 19.sajandil avati veel mitmeid kasvatusasutusi, üks näiteks oli Väikelaste Hoolitsusühing, hiljem tuntud Tallinna 10. Lasteaiana. Esimeste lasteaedade töökorralduses oli esikohal usuline kasvatus ja laste lugema õpetamine. Lasteaedade põhiülesanne oli laste järele vaatamine, tegevustest domineeris käsitöö. Mängu peeti ajaviiteks. Lasteaias käisid põhiliselt eestlaste lapsed, kuid finantseerijateks olid sakslased. 1905. aastal asutati Tartus Tartu Lasteaia Selts. Selts avas oma lasteaia, kus oli oluline anda lastele emakeelset õpetust ning säilitada rahvuslik vaim. 1905
püstitatud mõisa asemele (Avinurme tähtsamad vaatamisväärsused...). Mõisast on säilinud kolm suurt pärna, mis on nüüd põlispuudena kaitse all. Pastoraat Pastoraadi nurgakivi pandi 1902. aastal. Pastoraat (vaata ka Foto 1) pühitseti sisse 18 veebruar 1905. aastal. Samal aastal tühistatakse ka palvemaja ehitamise plaan- saadakse luba kiriku ehitamiseks (R. Alberi ja K. Pärn 2009). Hoones olid tollal koguduse ruumid. Hiljem on hoone leidnud kasutust lasteaiana 1961-1987 aastatel. Viimased kakskümend aastat (1990- 2009) on osa pastoraadi hoonest olnud Koduloomuuseum. Samal aastal tühistatakse ka palvemaja ehitamise plaan- saadakse luba kiriku ehitamiseks (R. Alberi ja K. Pärn 2009). Avinurme kirik Algselt olid avinurme inimesed Lohusu koguduse liikmed ja käisid Avinurmest Lohususse kirikusse. Kuna Lohususse oli pikk maa kirikusse käia, siis hakkasid Avinurme inimesed taotlema oma kiriku ehitamist juba 1860. aastal
Esimese koolieelse kasvatusasutuse Tallinnas Väikelaste Hoiuasutuse avas lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll 1. augustil 1840. Seal said käia lapsed, kes olid pärit vaesest perest. 1862. aastal avati Eestimaa Abistamisseltsi lasteaed, mis oli esimene lasteaia nime kandev lasteasutus. 19. sajandil avati veel mitmeid kasvatusasutusi, üks näiteks oli Väikelaste Hoolitsusühingu Väikeste laste hoid, mis oli hiljem tuntud Tallinna 10. Lasteaiana. Esimeste lasteaedade töökorralduses oli esikohal usuline kasvatus ja laste lugema õpetamine. Lasteaedade põhiülesanne oli laste järele vaatamine, tegevustest domineeris käsitöö. Mängu peeti ajaviiteks. Lasteaias käisid põhiliselt eestlaste lapsed, kuid finantseerijateks olid sakslased. 1905. aastal asutati Tartus Tartu Eesti Lasteaia Selts. Selts avas oma lasteaia, kus oli oluline anda lastele emakeelset õpetust ning säilitada rahvuslik vaim. 1906
annaabi.ee 
