Lastele tuleb anda teadmisi meedia kohta, kujundada analüüsioskusi ning arendada ka oskusi kasutada meediat teabe leidmiseks ja ka oma eesmärkide saavutamiseks. (Vinter, s.a) 3. Millised on õpetaja peamised rollid meediakasvatajana: silmas pidades meediapädevuse kujundavat ja rakendavat aspekti? (2p) Õpetaja roll on lastele seletada, mis on meedia ning millised erinevad vormid on meedial ning olla ka üks meediat edastavaks inimeseks. See tähendab, et vanemate lasteaialastega on õpetajal võimalus rääkida suurtematest uudistest maailmas, tutvustada neile erinevaid vaatenurke. 4. Millised on uuenenud meedia peamised võimalused ja ohud lastele? Kuidas seostada neid ohtusid ja võimalusi meediategevuste läbiviimisega? (2p) Meedia peamised võimalused Informatsiooni hankimine ja selle kiirus, laiapõhjalisus kultuurilised väärtused, nende laiapõhjaline tundmaõppimine õppimise ja õpikeskkonna mitmekesistamine
2-3 aastaste laste puhul panin rohkem tähele, et neile on vajalik ,et neist hoolitakse ja nad tahavad,et neid kiidetaks ja et neid hoitaks. Nad kipuvad õpetajatele rohkem ka sülle. Nii õpivad pisikesed end väärtustama. 4-6 aastased lapsed eristavad lapsed juba kõiki emakeele häälikuid, mõistavad keelt ja kasutavad seda igapäeva elus aktiivselt. Mudilastel on ka juba mõtlemine arenenud. Seda on näha nende õppetundidest ja mängudest. Nad ei piirdu ainult kodu ja lasteaialastega vaid räägivad ka loodus- ja ühiskondliku elu nähtustest. 4-6 aastased lapsed tunnevad juba põhivärvuste kõrvalt ka kõrvalvärvusi. 6-7 aastaste laste puhul (vanemas rühmas) on märgata,et paljud lasped(eriti poisid) on kasvult pikemaks veninud. Kui lapsed mängivad,siis nad ei lepi kergelt kaotusega ja tahavad alati võita. Mõned lasped muutuvad kohati agresiivseks ja kipuvad teisi norima ja mõnitama. Meeldib mängida tagaajamis mängu.
“ Säärase koosoleku korraldamisel on oluline mitte nimetada konkreetset õpilast (kuigi on - Või kui probleemiks on lollitav käitumine, „Kas võib olla, et kui sa ütled selliseid asju... [ole selge, et teatud nimed on õpilaste mõtetes esikohal!). konkreetne], tahad sa, et klass sind vaataks ja naeraks?“ Ma olen sääraseid koosolekuid pidanud isegi lasteaialastega. Peamised reeglid sellisteks Dreikurs toonitab, et lapse eesmärgi „paljastamine“ peaks kõlama hüpoteetiliselt, mitte koosolekuteks on: „Üks korraga“; „Me oleme siin selleks, et arutleda probleemide üle, mis kui „hinnang“ („Kas võib olla...?“ „Ma sooviksin oletada...“). meid kõiki mõjutavad“; „Me ei halvusta kedagi (ega kellegi mõtteid)“; „Me kuulame igaühe
annaabi.ee 
