Perearstidele on koolieelses eas laste profülaktiline läbivaatus soovituslik, ta ei ole vastutajaks lapse arenguhäirete märkamises. Mis saab lastest, kelle arengu puudujääke ei ole märganud ei vanemad ega perearst? Paljudel juhtudel ei avastatagi seda enne kooli, kui alles seal selgub, et lapsel on õpiraskused. Rohkem lootust on lastel, kes lähevad varakult lasteaeda. Siin on ka suur vahe, kas laps läheb lasteaeda maal või linnas. Suurtel lasteaedadel on rohkem võimalusi ja vahendeid kasutada logopeedi ja eripedagoogi teenuseid. Väikestel lasteaedadel see võimalus praktiliselt puudub, sest logopeede napib ja lasteaia õpetajatel erivajadustega lastega tegelemiseks haridus puudub. ,,Eripedagoogika alushariduses" (nr.27) kirjutavad V. Neare ja P. Häidkind: ,,...juba töötavate lasteaia- õpetajate, eriti aga kutset omandavate tulevaste õpetajate hulgas on 11-50% neid, kes arvavad, et neil ei
,,Lapsepõlv ja iseloom" Lasteasutuste kujunemine Eestis 1. augustil 1840 avas Elisabeth von Uexküll Väikelaste Hoiuasutuse Tallinnas lasteasutuste rajajad ja koolitajad olid valdavalt sakslastest eraisikud ja seltsid kasvatamisealane koolitus peamiselt Fröbeli ideede järgi kesksel kohal kristliku kasvatuse alused Diakonisside Seltsi Väikelaste Õpetajate Kool Tartu Eesti Lasteaia Selts 1905 esimene rahvuslik lasteaed Lasteaedadel oli oma kodukord ja päevakava,aastakava Puudus ühtne õppekava Töökavas eristub kolm tegevuse liiki: mäng, laul ja töö. hakati teadvustama lapse arengut koolieelses eas ning tähtsustama professionaalset õpetust Eesti Vabariigi periood Lasteaedade võrgustiku laienemine üle kogu Eesti Tartu Lasteaednike Seminar ajakiri ,,Lasteaed" Eesti Lasteaednike Selts Alustati lasteaiaseaduse väljatöötamist Kokkuvõte
kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass; III kooliaste – 7.–9. klass. Eraldi valdkonniti on arengu tulemused ära toodud seaduse lisades, kus on jällegi kooliastmeti pädevused ära määratletud. Erinevuseks võib lugeda ka asjaolu, et lasteaia seaduses ei ole ette antud tundide/valdkondade arvu nädalas, kuid kooli õppekavas on täpselt ette antud nädala õppetundide maht. Sarnane ettekirjutus oli lasteaedadel Alushariduse raamõppekavas 1999. Lasteaia seaduses on ettekirjutused, kuidas õppe- ja kasvatustegevust kavandada, kuid kooli seaduses seda punkti ei ole. Pisut erinevad on ka lapse arengu hindamise viisid: kui koolis pannakse õpilasele tema arengu eest hindeid, mis on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa, siis lasteaias viivad õpetajad läbi vaatlusi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi
aastaseid lapsi. Eesõigus oli vaestel lastel ja neil, kelle vanemad töötasid. Eestikeelsetest lasteaedadest olid tasulised Linda Kiruski ja Kristliku Noorte Naisühingu lasteaed. Töö lasteaedades tugines peamiselt Fröbeli meetodile Tallinna Linnavalitsusele alluvate lasteasutuste arv jäi püsima järgmise kümnendi lõpuni. 1938/ 1939 tegutses 6 lastepäevakodu, kus oli kokku 816 last. Lasteaedades oli suur mure suur laste arv rühmades, mis mõjus negatiivselt kasvatustööle. Lasteaedadel oli oma kodukord ja tunnikava. Puudus ühtne õppekava. Lasteaedade tegevust ei reguleerinud ükski seadus, mis arenenud Euroopa riikides oli ammu kehtestatud. 1919-1940a. tegutses Tallinnas 33 eralasteaeda. Tuntumaiks kujunes Linda Kiruski lasteaed. Tallinna vanimad tegutsevad lasteaiad on Tallinna 1. Lasteaed Koplis ning Tallinna 5. Lasteaed Pärna tänaval. Koolieelne pedagoogika kolhoosis Lasteasutused ja lastesõimed asutati kolhoosides, sellepärast, et emadel oli vaja tööl käia
põhimõte; vaheldus töövõtetes; üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Oluline õpilase iseseisev töö, mida toetsid rühmatöö ja ühisarutllused. Teemade käsitlemise alus oli lastepärasus ja elulähedus. Vabariiigi perioodist võib esile tuua, et lasteasutustes oli kesksel kohal mäng, rakendati Fröbeli pedagoogikat, oluline laul, töökasvatus, meisterdamine, lapse harmooniline arendamine. Kasutusel ka rahvuslikud ideed. Lasteaedadel oli oma kodukord, päevakava, aastakava, puudus ühtne õppekava. Nõukogude perioodil toimusid muudatused. 1940 hakati arendama lasteaedade võrgustikku. Hakati korraldama sõimede tegevus, loodi ööpäevaseid ja nädalarühmi. Sõimed olid mõeldud 2 kuu kuni 3 aastastele lastele, lasteaiad 3-7 aaststele. Algul eraldi, 1947 kokku lastepäevakodudeks, mis allusid linnade või rajoonide haridusosakondade kaudu vabariiklikule haridusministeeriumile. Lapsed jagati rühmadesse vastavalt vanusele
annaabi.ee 
