1,86, Foster Wheeler jne) o Malm sektsioonkatlad (näiteks Minsk 1,Bratsk,Universal, KBm jne) võib kasutada ka aurukateldena, kui auru rõhk ei ületa 0,17MPa=1,7bar o Väikekatlad (nii malm kui ka teras) Kuuma vee tootmiseks saab kohaldada praktiliselt kõiki aurukatlaid. Kuna kuumavee katlad töötavad otsevoolu reziimis jäävad mõned loomuliku ringlusega aurukatla ringluskontuuri elemendid nagu trummel ja laskuvtorud sooja vee tootmisel ülearuseks. Seetõttu on loodud spetsiaalsed kuumaveekatlad, mille metallimahukus tuleb oluliselt väiksem kui ümberkohandatud aurukatlal. Kuumaveekatelde areng sai alguse malmist sektsioonkatlast ja jätkus sektsioonkatelde täiustamise kaudu. Ka esimesed teraskatlad koosnesid sektsioonidest. Paralleelset terasest sektsioonkatelde arenguga toimus horisontaalsete leek-suitsutorukatelde kasutuselevõtt. Spetsiaalsete soojavee katelde võimsus ulatub 200 MW ja üle selle
torukimpudena. Kõik kolde seinad on ekraneeritud aurustusküttepinna torudega. Soojusülekanne leegilt veele toimub läbi ekraanpindade, mis paiknevad koldes üksikute sektsioonidena. Ekraantorude diameeter on 60 mm ja nad on paigaldatud koldesse sammuga 65 mm. Et vähendada ekraanide jahutavat mõju, on nad alumises osas kaetud tulekindla materjaliga. Kõik ekraantorud on läbimõõduga 120 mm. Nii ekraan kui ka laskuvtorud ühendatakse kollektorite ja trumliga keevitamise teel. Ekraanpindade kujundamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata torude termilisele paisumisele. Ekraanküttepinna torud pikenevad aurustusküttepinna paneelis (pikkus 20...30m) 100 kuni 150 mm. Koldest lahkuvad gaasid temperatuuriga 1000 ja väljuvad väljumisaknast kõrgusega 5.6 m läbides 4 realise fastooni. Kolde seina katab väljaspoolt müüritis, mis on
Gaas väljub koldest läbi hõrendatud ekraanpinna 1-4 realise festooni. Festoon on hõre torude kimp katlas. Laskuvad torud on suurema läbimõõduga kui tõusutorud, aga neid on vähem. Loomuliku ringlusega katlas on aurustusküttepinna torud üleval ühendatud põhitrumliga, all alumiste kollektorite või alumise trumliga. Aurustusküttepinna torusid toidavad veega põhitrumli veeruumi ja alumisi kollektoreid ühendavad mittekuumutatavad laskuvtorud. Mitmekordse sundringlusega kateldes rakendatakse tavaliselt ühte suure läbimõõduga laskuvtoru. Kaasaegsetes kateldes kasutatakse koldeseinte täielikku ekraneerimist. Ringluse stabiilsuse suurendamiseks jagatakse ekraanpinnad mitmeks tsirkulatsioonikontuuriks ehk paneeliks, paneelide arv igal koldeseinal (1 ..5) ning neid toitvate laskuvtorude ristlõige määratakse kindlaks ringlusarvutusega. Laskuvtorude ristlõike pind on 20
aurustub. Tekkiv vee ja auru segu liigub auru väiksema tiheduse tõttu üles (loomulik tsirkulatsioon) ja suundub katla trumlisse, milles vee ja auru segust aur eraldub e separeerub. 45(113) Villu Vares Energia ja keskkond Vesi laskub väljaspool kollet asuvate kuumutamata torude kaudu kollektoritesse, millest tõuseb uuesti ekraantorudesse. Ekraantorud, trummel, laskuvtorud ja kollektorid moodustavad tsirkulatsioonikontuuri (ringluskontuuri), kus iga ringil aurustub 5 12 % katlaveest (loomulik tsirkulatsioon). Aurukatla hüdraulilise stabiilsuse suurendamiseks on katlasisest tsirkulatsiooni võimalik korraldada ka pumpade abil (sundtsirkulatsioon). Trumlist väljuv küllastunud aur läbib auruülekuumendi ja suundub sealt aurutorustiku kaudu tarbijale (auruturbiini). Suitsugaaside soojuse paremaks ärakasutamiseks ja kasuteguri tõstmiseks
annaabi.ee 
