looduskalender.ee/klint/Pildid/650/160-tihel3732.jpg Sõtke klindilaht lõikub Päite klindiplatoost idas edelakagu suunaliselt paeplatoosse u 4 km. Klindilahe jätkuks on lühike (kuni 1,5 km), kuid see-eest sügavalt ja järsult paeplatoosse lõikunud Sõtke org. Sõtke klindilahe kallastel eristuvad nii Ordoviitsiiumi (lubjakivi), fosforiidilasundi kui ka Kambriumi I (liivakivi) astang. Klindilahe põhi on u. 10 m ümp, laskudes klindilahe lääneküljel 1020 m amp. Läänest klindiorgu laskuval Langevojal on u 200 m pikkune ja kuni 15 m sügavune kanjon ning sellel 5,5 m kõrgune Langevoja juga. Langevoja kanjon ja juga Sõtke orgu laskuval Langevojal. http://y.delfi.ee/norm/208101/11164661_5TU8BY.jpeg Kannuka klindineemik (u 3 km2) eendub Sõtke klindilahe idaranniku ja Perjatse klindioru läänekalda vahel u 2,5 kilomeetril ligi 1,5 km. Kannuka klindineemiku paeplatoo on tasemel 2930 m ümp. Enamiku Kannuka klindineemikust hõlmab Sillamäe 1980-ndatel aastatel
tõusunurga. Tegijapoiss Mida kõrgemale tõuseme seda väiksemaks muutub õhutihedus , seetõttu väheneb lennuki mootori võimsus kui ka sellest tulenev võimsuse ülejääk. Et hoida lennukitõstejõudu soovitud tasemel , suurendatakse tõstenõrka kõrgemale jõudes. Lennukõrguse kasvades vajaminevat tõmmet pole vaja suureneda , kuid küll suureneb vajaminev võimsus. Lauglemine on lennuki sirgjooneline liikumine jääval kiirusel horisondi suhtes laskuval trajektooril , tingimustel et puudub mootori tõmme. Vastutuulega lauglemiskaugus väheneb , pärituulega aga suureneb. Et maksimaalselt kaugele lennata tuleb lennata maksimaalsel kiirusel aga et maksimaalselt kaua õhus olla tuleb lennata ökonoomsel kiirusel. Vastutuulega laugeldes peame suuredama laulgemiskiirust.
Murrumets. Kaldad on siin järsud, 4-6 m kõrged. Angunina - poolsaare lõunapoolseim tipp. Siia lähedale jääb Pühajärve sügavaim koht. Kitsemägi on Pühajärve läänekalda kõrgeim küngas, järgmisse vaatepunkti jääb 1500 m. Juusa järv on kolmnurga kujuline. Väike-Munamägi. Absoluutne kõrgus 207,5 m, nõlvad on üldiselt järsud. Gustav Wulff-Õie maja asub Nüpli järve kaldal. Wulff-Õis on populaarse laulu "Õrn ööbik" autor. Pühajärve rahvapark laiub järve laskuval nõlval ja tasasel rannikualal kuni järveni välja. Supluskoht, vetelpääste. Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspark moodustati 1993.a. Siinsete alade looduskaitseline korraldus ulatub aga 20.sajandi algusesse. 1910.a. moodustati Vaikadel esimene looduskaitseala Baltimaades kaitsmaks saarte rikkalikku linnustikku. 1971.a. laiendati kaitsvat territooriumi ning asutati Vilsandi Riiklik Looduskaitseala
vokaalminiatuurid ,,Viis poeemi" Baudelaire sõnadele). Kriitika tema sümbolistliku luule ja muusika kohta ei olnud eriti mõistev, sest seal deklameeriti, mitte ei lauldud. Looming Debussy'l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy plaanis seda 3-osalise sümfooniana, kuid lõppvariant oli siiski 1-osaline. Esiettekanne 1894. Põhineb ühel teenal: laskuval ja tõusval käigul(flööt). Kogu arendus on orkestri- ja saatepartiis, teema ei muutu. Fauni ja flööti pannakse kokku. ,,Nokturnid" sümfooniline triptühhon on 3-osaline kokkumiksitud variant, kuid 3-s osa pole valminud. Korraga valmisid I osa ,,Pilved" ja II osa ,,Pidustused". Aasra hiljem lisandus III osa ,,Sireenid" (lisas koori, naissolistid, kindel arv hääli ja kindel arv lauljaid). Debussy kirjutas selle teose 2 aasta jooksul.
annaabi.ee 
