Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laskerelvi" - 3 õppematerjali

Keskaegne relvastus
12
docx

Keskaegne relvastus

see vesi kaela, visati ka tulepomme müürist alla, tulepommid on leegitsevad savipotid, mis maandumisel katki läksid, levitades tuld. Kasutati ka surnuid lambaid, ning muid loomakorjuseid kasutati bakteriloogilise sõja vormina. Heideti ka kivipomme, mis olid ümaraks tahutud, mis lendasi kõige kaugemale ja kõige otsemini. Pilt 2.4 ­ Ümaraks tahtunud kivipommid Laskerelvad Keskajal kasutati ka laskerelvi, näiteks vibusi, ammusi ja erinevaid tulirelvi. Vibude laskemoonaks olid nooled, mis tungisid kergesti läbi vastase rõngassärgi. Tulirelvade laskemoonaks olid aga raudkuulikesed. Vibudega lasid vibukütid. Vibukütid olid iga armee oluline osa, kuid nad olid üsna kaitsetud kui nende ridadest läbi murti. Kuid paavst keelustas ammu kaks korda, kuna see olvat ebaeetiline, kuid see ei vähendanud siiski ammu populaarsust hilisemal keskajal. Ammusi oli erinevaid, oli tavaline ja vintsamb

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Keskaeg II
10
doc

Keskaeg II

sajandist arenes piiramismasinate kasutamine. Kasutati eri tüüpe heitemasinaid­ kivimürakad, tulepotid, mesilastarud, korvid mürkmadudega. Ka loomakorjuseid, fekaatlitünne jne. Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnadele lähemale. Tornide otsas olid vibu- ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid nooltesaju all, samal ajal üritasid teised müüri vundamendialust nõrgestada rammpalgi ehk taraaniga. Kaitsjad kasutasid laskerelvi. Kasutati süütenooli, et panna vaenlase heitemasinad ning piiramistorni põlema. RÜÜTLIVÄGI · 8-9. saj kujunes peamiseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi­ feodaalidest, kellel oli piisav sissetulek korraliku sõjavarustuse hankimiseks. RÜÜTLIL · pikk torkeoda, mõõk; 13. saj lisandus pistoda, 15.saj sõjavasar, -kirves või ­nui; kaitsevarustus ­ kilp, kiiver, kaitserüü; sõjaratsu. · Pikemaks sõjakäiguks kilbikandja, kannupoiss, vibumees jne.

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT
22
docx

Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

Ükskõik kui võimas see linnus ka poleks, on linnusel vaja kaevu. Lõhavere linnusest avastati ka kaev, aga avastati ka väike käik, mis käis valli alt läbi. Linnuse all jalamilt avastati ka teine kaev. Kohe tekib küsimus, mis kasu on linnuse kaitsjatel sellest, et kaev on linnuse jalamil? Kui mõelda, kuidas tol ajal lahingut peeti ja kuidas linnuste piiramine käis, siis piirajad hoidsid osa aega linnusest piisavalt kaugele (paarsada meetrit nt), et linnusekaitsjad ei saaks laskerelvi kasutada ja neile pihtsa lasta. Öösiti oli võimalik ka salakäikupidi välja minna ja vette tuua. Lõhavere linnuse kaitserajatise vall kuhjatud kividest, liivast ja mullast ning palkidest oli tehtud rajatis, mis hoidis seda kõike koos. Lõhaveres näitasid kõik märgid ka seda, et muinaslinnuste palgid olid asetatud horisontaalselt. Matmiskombed Järkjärglult hakkas kasvama maahaudadega matuste osakaal. Maahaudades oli panuseid eriti rikkalikult.

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun