Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule. Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. 1927. aasta tõi endaga kaasa pöörde laskeasjanduses. Laskeharjutuste läbiviimist oli senini takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid.
Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule. Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. 1927. aasta tõi endaga kaasa pöörde laskeasjanduses. Laskeharjutuste läbiviimist oli senini takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid.
Kursustel õppimise ajal ülendati ta 24. veebruaril 1923 koloneliks. Sama aasta kevadel kaitses ta väitekirja ,,Jalaväe kaitselahing. Välismaa vägedes valitsevate vaadete võrdlus'', ning lõpetas 4. mail oma stuudiumi. Lühikest aega oli Kruus 10. jalaväerügemendi ülem ja sai alates 6. juulist 1923 7. jalaväerügemendi ülemaks Võrus. Mõned aastad oma uues ametis sisse elanud, alustas ta 1925. aastast Võrus ja Petseris uute kasarmute, kõrvalhoonete, laskeradade, spordiväljakute jms. rajamist ning ehitamist. Alates 1926 .aasta suvest hakkas ta ehitama Värskasse moodsat suvist õppekompleksi Lõunalaagrit ( 46 hoonet ). 1. aprillist 1943 nimetati Jaan Kruus Valga kaitseringkonna ülemaks ja sama aasta 6. septembrist 1. diviisi ülema kt-ks. 24. veebruaril 1936 ülendati ta kindralmajoriks. Sama aasta 1. septembrist määrati ta 2. diviisi ülemaks Tartus; samast aastast kuulus ta ka Kaitsevägede Nõukogu koosseisu. Eesti okupeerimisel 1940
annaabi.ee 
