otsustav järvele nime andmisel. · Kuradijärvel puudub vähetoitelistele järvedele iseloomulik liivane kaldavööde ja taimestik. · Kaladest elavad seal ainult ahvenad. Pärandkultuur · Praeguse Kurtna noortelaagri asemel oli 1930. aastatel ja II maailmasõja ajal sõjaväe väljaõppe laager ning Nõmmjärve ääres asus ohvitseride klubi. Mitmel pool maastikul on näha vanade kaevikute ja laskepesade kohti. Kokkuvõte · Kurtna maastikukaitseala ning eelkõige ainulaadne järvestik on meie valla üks suurimaid looduslikke väärtusi, mis pakub huvi erinevatele huvigruppidele, kohalikele elanikele ja ettevõtjatele , külastajatele ning riigile. · Seepärast on tõenäoliselt raske leida lahendit, mis kõigile sobilik oleks. · Oluline on leida kompromiss. Kasutatud kirjandus · Eesti Loodus 4/2013 lk. 22-27
tasandil kinnitatud juhendid. Miks peab keskkonda kaitsma? - Kõige elava elukeskkond - Mõtlematu tegevusega pöördumatu kahju tegemise vältimine - Kaitseväe poolt loodud tehiskeskkonna säästlik kasutamine tegevustest tulenevate mõjude vähendamisega miinimumini - Looduslikku tasakaalu ja mitmekesisust ei tohi rikkuda Keskkonnaohtlikud tegevused kaitseväes: -laskmine kaitseväe relvadest -lõhkamine -lõhketööd -kaitseväe transpordivahendite kasutamine -kaevikute ja laskepesade kaevamine -maskeerimine -majutumine telkides -jäätmekäitlus välioludes -välitualeti rajamine ja kasutamine -lahtise tule kasutamine Mõjud kaitseväe tegevusest tingituna: - keemiliste ühendite reostus laskemoonast , autokütusest, - mootori- jm õlidest ja vedelikest - transpordivahendite poolt põhjustatav erosioon - kuuli- ja killukahjustused - sisepõlemismootorite heitgaasid - relvade kasutamisel tekkivad gaasid - müra, lööklaine
ehitama. Ehitati kaugusmõõtjatorn ja suurtükialused. Kui kõik juba peaaegu valmis oli, tuli teade-Saksa lennukid on puksiiri koos suurtükkidega mere põhja lasknud. Uusi suurtükke venelastel Saaremaalt saata ei olnud ja nii jäi kavatsetav Ruhnu rannapatarei ilma tegeliku jõuta. Arvukas punaväegarnison jäi Ruhnule täpselt kuuks ajaks. Meenutusi raamatust: ''Mürskudest küntud saarte kroonika.'' Terve päev kulus kaevikute ja laskepesade kaevamisele. ,,Miiniväli kuluks ära, seltsimee vanem,'' tegi ettepanek Hodak. ,,Oleks vaja kümmekond fugassi paigale panna. Ja nii kui fašistide küna kalda äärde nina pistab, ongi kohe küps.'' ,,Hea küll.'' nõustus Jegorõtšev. Hodank võttis endaga kaasa kaks sapööri ja pani piki kallast, nii sügavale kui sai, kümme veealust fugassi. ,,Küll te näete, fašistlikud kalakesed püünisest ei pääse,'' kinnitas ta oma abilistele.
annaabi.ee 
